Kujutav kunst: maalikunst, skulptuur, graafika tarbekunst- t




старонка7/11
Дата канвертавання25.04.2016
Памер0.54 Mb.
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11

http://www.metmuseum.org/toah/hd/dsrf/hd_dsrf.htm

Briti Riiklikud Disainikoolid (Tulevane Royal College of Art)– loodi 1837., et arendada Briti oma

kujunduskunsti, mis oli jäänud maha Prantsusmast, Saksamaast, Ameerika Ühendriikidest

1851 – esimene suur maailmanaitus Londonis, mis oli määratud esitlema kõikide maade parimaid

saavutusi 19.sajandil.

Näituse keskmeks oli selle tarvis ehitatud tohutult suur klaasist, puust ja terasest konstruktsiooniga

hoone: Kristallpalee Hyde Parkis. Olles esimene taoline, on sellest ehitisest saanud modernse



arhitektuuri prototuup - autor sir Joseph Paxton sai selle töö eest aadlitiitli, samas kui kriitik

John Ruskin põlastas kui „disaini dehumaniseerumise“ täpset mudelit.

Suurte lootuste asemel aga Inglise näituse väljapaneku enda aadressil tugev kriitika ja tagajärjena

masendus: kujunduselt maitsetud, stiilitud , kohmakad esemed.



Henry Cole, Richard Redgrave, Owen Jones - ja prints Alberti tugeval toetusel töötatakse välja

ametlikud juhised disainiloomes, et olukorda parandada :

Kolm põhiprintsiipi:

1) dekooril on sekundaarne roll vormi järel,

2) vorm peab olema dikteeritud funktsiooni ja kasutatud materjali poolt

3) kujundus peab lähtuma ehedast ajaloolisest inglise ja mitte-lääne ornamendist samaväärselt

taime- ja loomaalgallikatega, mis peavad olema stiliseeritud lihtsateks lineaarseteks motiivideks.

Kopeerimisse, mis klassitsismis kogu kujunduse aluseks, suhtutakse äärmiselt eitavalt.



Distantseerumine klassitsismist areneb uldises disainireformi kaigus mitmes erinevas ja vahel

vastuoluliseski suunas, samas poimudes omavahel ja uksteiseks ule kasvades:

romantismi -meelne elutunnetus – tugevad tunded!

keskaja idealiseeritud mudel (uusgooti, Augustus N. W. Pugin) – „ilus keskkond loob

ilusa inimese“ (sugavalt moraalsed pohimotted – ilu vaimseks valjenduseks gooti kirik)

eksootikaihalus

esteetiline liikumine – ilu on ulim, muu ei oma tahtsust

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009

7

maalaheduse ja kasitoo idealiseerimine (Arts and Crafts, William Morris) – ei linnale



ja toostuslikule tootmisele, kogu keskkond peab olema looduslahedane ja oma katega

tehtud

tulevikku suunatud disainimote, mis leiab valjenduse teaduse, toostuse ja ari



uhendatud jou labi

Augustus Welby Northmore Pugin (1812-1852)

Gooti taassunnistiili arhitektuur kujunes Victoria perioodil markimisvaarselt tahtsaks, olles

juhirollis gooti ja klassikaliste ideaalide vahelises voitluses – Pugin selle stiili rajaja ja

tahtsaim esindaja.

Üks tähtsamaid Pugini ehitisi on 1834 a. põlengus tohutult kannatada saanud Westminsteri Palee

ülesehitamine ainsa originaalist säilinud Westminster Halli järgi (arhitektuurne lahendus,

sisekujundus, mööbel, muud esemed). See teos lõi kultuuri järjepidevuse narratiivi, astudes

opositsioonilise märgina revolutsioonilise Prantsusmaa vägivaldse äralõigatuse vastu.

(Uus-gooti stiili toetasid ka Thomas Carlyle, kirjanik Charles Dickens, kriitik John Ruskin, kes

nimetas klassitsismi mehaaniliseks standardiseerimiseks.)

Pugini loomingus ei ole valdkonda, milles ta poleks töötanud, lisaks suurele hulgale kaunitele

hoonetele: kangad, kirikutekstiili (kaasaarvatud liturgiline rõivastus), tapeedid, keraamilised nõud

ja tahvlid, metallesemed lossidele ja kirikutele, mööbel jne – kõik kantud sügavalt eetilisest

suhtumisest, ideelisusest sotsiaalsete muudatuste võtmes ja nõudlikust maitsest

Christopher Dresser (1834–1904) "To ornament is to beautify. To decorate is to

ornament."

Peetakse esimeseks tööstusdisaineriks. Seotud diasinireformi põhimõtetega.. Kirjanik, raamatute

väljaandja, lektor. (The Art of Decorative Design (1862), Principles of Decorative Design (1873),

Studies in Design (1876), and Modern Ornamentation (1886) on olnud põlvkondade kaupa nii

värviteooria kui ornamentika aluste õpikuiks.) Tema hämmastavalt lihtsad vormid (geometristlikud

teekannud, röstleiva alused jms ) võiksid olla ajatutena ka Bauhausi disainide eeskujuks

20.sajandil.Lihtsuse armastus Jaapanist. Jaapan tema suurim ideedeallikas – nn anglo-jaapani stiil.

Inspiratsioone ka Peruust, Egiptusest, Pärsiast, Mehhikost, Marokost, Fijjilt. Õppinud botaanikuks

– loodusvormide kasutamine ornamenteerimisel, taandades kõik naturaalsed vormid geomeetriliselt

tasakaalustatuteks. Radikaalselt teaduslik suhtumine kunsti ja disaini. Printsiibid: Tõde (materjale

mitte imiteerida!), Ilu (kirjeldab ajatu täiuslikkuse tunnetust disainis) ja Võimsus.(annab

ornamendile jõu, energia ), mis saavutatakse lõpptulemis läbi Teadmise. Kavandas paljudele

manufaktuuidele Suurbritannias, Prantsusmaal, Ühendriikides. Sügavalt mõjutatud Augustus Welby

Northmore Puginist ja ornamentalist Owen Jones`st. Juba botaanikaõpingute ajal tegi

botaanikajooniseid Oweni kuulsa Grammar of Ornament väljaande jaoks. Kujundas metallesemeid,

keraamikat, klaasi, mööblit, tekstiile, tapeete jm

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009

8

Owen Jones (1809 -1874)

Owen Jones pidas oma missiooniks katkestada see „õnnetu kopeerimise tendents“', mis oli kunsti

aheldanud. Ornamentalist, arhitekt, kirjanik, disaini reformaator, õppejõud Riikllikus Disainikoolis,

kelle ideed, teooriad ja loomingulised saavutused mõjutasid tugevatsi Briti kujunduskunsti 19.saj

teisel poolel. Pohiteos „The Grammar of Ornament“1856.a. Ornamendid, arhitektuursed

elemendid, botaanika, mida ta oli kogunud oma paljudelt reisidelt erinevatesse maadesse,

olid moeldud suunistena inspiratsiooni allikate juurde - et kunstnik voiks suhtuda varem ja

mujal loodusse ratsionaalselt, luues uusi stiliseeritud ja korrastatud mustreid, valtimaks

taaskord automaatset kopeerimist.

ESTEETILINE LIIKUMINE 1860-1880

rohutab esteetiliste vaartuste ulimust moraali ja sotsiaalsete teemade ees kirjanduses,



kaunites kunstides, dekoratiivsetes kunstides, interjooris.

samad tendetsid sumbolismiga ja dekadentsiga Prantsusmaal , decadentismo Itaalias.



Selle suuna Inglise haru.

anti-viktoriaanlik reaktsioon,

post-romantistlike juurtega – sellisena ka vastasseis modernismile.

mojud umbes 1868 kuni 1901, loppu seostatakse uldiselt Oscar Wilde`i surmaga 1895.



The Peacock Room Paabulinnu tuba, kujundanud James Abbott McNeill Whistler

Uks kuulsamaid esteetilise liikumise interjoori naiteid

Jaapani mõjud esteetilises liikumises: http://www.metmuseum.org/toah/hd/dsrf/ho_1991.110.3.htm

http://www.metmuseum.org/toah/hd/dsrf/ho_1991.88a,b.htm

Elegantselt lineaarsed jooned mööblis seostuvad Hiina ja Jaapaniga:

http://www.metmuseum.org/toah/hd/dsrf/ho_1991.87.htm

Arts and Crafts liikumise tekkimise taust:

Tekib vastuoluliste seisukohtade porkumises:

ILU PEAB VALJENDUMA TEADUSE, TOOSTUSE JA ARI JOU KAUDU. MORAALSED



JA RELIGIOOSSED VAARTUSED ON END AMMENDANUD. RAUAST JA KLAASIST

EHITISTE ILU!

Owen Jones, Joseph Paxton, Briti Riiklikud Disainikoolid , Christopher Dresser jt

versus

KESKAEGA TAGASIPOORDUMISE TEOREETIKUD- Pugin, Carlyle



UUSGOOTIKA PROPAGEERIJAD – Ruskin, Morris

Uue liikumise keskmeks utoopiline looduse ilu juurde naasmise teooria, masinate

tsivilisatsiooni uue ilu eitamine.

Samas – ei vaidlustata veendumust, et ilu peab valjendama s otsiaalset funktsiooni .

The Pre-Raphaelites - (Pre-Raphaelite Brotherhood) prerafaeliidid

• ideeliselt romantistid, paralleel saksa natsareenlased

• eeskujuks Raffaelile eelnenud kunst – hiline keskaeg ja vararenessanss

• vastureaktsioon klassitsismile, akademismile

• tundeline vormikäsitlus, detailide peen töötlus

• religioossed ja kirjanduslikud teemad (kuningas Artur ja püha Graali rüütlid jms)

Dante Gabriel Rossetti, John Ruskin, William Holman Hunt , J E Millais, Edward Burne-Jones,

William Morris – ühinevad ka Arts& Crafts`s. Paljud kunstnikud tegelevad mitme valdkonnaga.

Samuti tehakse koostööd: http://www.metmuseum.org/toah/ho/10/euwb/ho_26.54.htm

Symbolism

ARTS and CRAFTS MOVEMENT

19.saj II poolel levinud nn kunsti ja kasitoo liikumine., mõjukaim arenenud tööstusriikides.

Keskuseks Inglismaa – liikumise juhtideks



WILLIAM MORRIS (1834-1896), JOHN RUSKIN (1819-1900)

Liikumise esmargk:

*taaselustada traditsiooniline käsitöö,

*traditsioonilise ehitustehnika ja –materjalide (puit, tellis) kasutamine,

*luua keskkonnast eri kunstiliike sünteesiv tervikteos.

Keskaega romantiseeriv ideoloogia, masintootmise eitamine, oponeerib tööstusliku masstootmise

buumile. ( W. Morrisele 1895.a. projekteeritud telliselamu “The Red House” - liikumise

arhitektuursete tõekspidamiste etalon.)

1880.aastatel loodi tärganud keskajavaimustuses mitmeid kunstkäsitööliste gilde.

Liikumine oli mitmes mõttes aluseks hiljem juugendis väljakujunenud plastilistele

kujutamisviisidele, mahtude asümmeetrilisele kompositsioonile, olles samas aga palju lihtsam ja

naturaalsem kui juugendi peen rafineeritus ja keerukad vormimängud..

William Morris

http://morris.artpassions.net/

http://www.morrissociety.org/

Liikumise üldise esteetikaga tutvumiseks vaadata ka , kuidas käsitööd , lihtsust ja looduslähedust

manifesteeriv stiil peegeldub Ameerikas: http://www.metmuseum.org/toah/hd/acam/hd_acam.htm

Candice Wheeler (1827 -1923) http://www.metmuseum.org/toah/hd/cawh/hd_cawh.htm

Frank Lloyd Wright (1867–1959) mõjukas Ameerika uue esteetika looja, kelle ideed mõjutanud

laiemalt ka Euroopat. Maaläheduse ja loodusarmastusest võrsunud nn „orgaaniline arhitektuur“, mis

ei vastandu, vaid sulandub oma vormidega loodusesse. Mööbel. Kangad.

20.sajand

Design, 1900–25 teema Metropolitan Museumis

JUUGENDSTIIL, (nimetus Saksamaal ja Pohja-Euroopas),

Art Nouveau - teema Meropolitan Museum`s

http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/hd_artn.htm

(NB! Suveneda: seosed ja erinevused Arts and Crafts liikumisega)

Art Nouveau nimetust kasutatakse Prantsusmaal, Inglismaal,Ameerikas

Nimetus võeti kasutusele 1895. Pariisis avatud samanimelise kunstigalerii järgi.

Rõhutab uudsusetaotlust ja lahtiütlemist ajalooliste stiilide jäljendamisest. Omab suurt tähtsust

20.saj. kahe esimese kümnendi esteetilise keskkonna kujundamises – mõjud 30-ndatel, uuesti 70-

ndatel.

Austria : Wiener Secession asut.1897. – sezession,setsessioon (nim.Tšehhi, Slovakkia,

Poola) vt. ka Berliner Sezession

Itaalias: Stile Liberty

Hispaanias: Modernismo

Venemaal: Стиль модерн

http://www.arthistoryclub.com/art_history/Art_Nouveau

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009

11

Juugendi kunstnike loomingu stiilides näeme tohutut mitmekesisust. Üldistades võib siiski välja



tuua kaks peamist suunda: kargem laad kasutab sirgjoonelist, horisontaal- ja vertikaaljoonte

kooskõlalist kompositsiooni. Enim on see suund omane Põhjamaadele. Teine suund tugineb

lineaarse kujunduse kurvilisusele, dünaamikale.

Vaata kujutava kunsti ja erinevate valdkondade naiteid:

"The peacock skirt," by Aubrey Beardsley, 1892

http://www.arthistoryclub.com/art_history/Aubrey_Beardsley

Architecture

•Émile André

•August Endel

•Antoni Gaudi (1852-1926)

•Victor Horta (1861-1947)

•Josef Hoffmann (1870-1956)

•Hector Guimard (1867-1942)

•Charles Rennie Mackintosh (1868-1928)

•Louis Sullivan (1856-1924)

•Otto Wagner

Graafika, maalikunst

•Aubrey Beardsley

•Gaston Gerard

•Alfons Mucha , http://en.wikipedia.org/wiki/Alphonse_Mucha

•Edvard Munch

•Henri de Toulouse-Lautrec

•Pierre Bonnard

Moobel:

Eugene Gaillard http://lartnouveau.com/artistes/gaillard.htm ,

Carlo Bugatti http://www.bugattipage.com/bcarlo.htm

•Louis Majorelle

•Henry van de Velde , http://www.henry-van-de-velde.com/

Ehted – enamus kunstnikke (nagu Arts & Crafts liikumiseski) tegutses väga mitmes valdkonnas.

Näiteks vt Eugene Gaillard`ilt

http://www.metmuseum.org/Works_of_Art/recent_acquisitions/1999/co_rec_t_century_2000.176a_

l.asp


Klaasikunst

•Daum Frères

•Emile Gallé (1846-1904 - aga ka mööbel!

•René Lalique

•Louis Comfort Tiffany

Monumentaalmaal, mosaiigid

•Mikhail Vrubel

•Gustav Klimt

Teised dekoratiivkunsti valdkonnad

•Charles R. Ashbee

•Samuel Bing

•William Bradley

•Jules Brunfaut

•Hermann Obrist

Philippe Wolfers http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/ho_2003.236.htm

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Philippe_Wolfers_-_Libelle_(1902).jpg

http://www.modernsilver.com/philippewolfers.htm

http://www.ascasonline.org/ARTICOLOF51.html

Klaas, hõbevomid -aga ka ehted

Louis Comfort Tiffany (1848–1933)

Ameerika klaasikunstnik L.C.Tiffany asutas omanimelise klaasistuudio 1878.aastal.

Valmistas juugendstiilis klaasesemeid (iirisklaas - favriilklaas) ja vitraažtehnikas lambikupleid. Oli

mitmete klaasitehnoloogiliste uuenduste looja. Kunstnik tegeles aga ka mitmete teiste tarbekunsti

valdkondadega – metallehistöö (ehted) , keraamika, emailikunst. Erinevate materjalide seostamist,

mis juugendile väga omane.Tiffany arhitektuuri näide:Laurelton Hall ( ka sisekujundus, tekstiilid,

esemed!) Vaata kõiki valdkondi:http://www.metmuseum.org/explore/Tiffany/menu.html

www.tiffany-lamps.de/ - tänapäeval tegutsev Tiffany-stuudio New Yorkis



METALLEHISTOO– vt. Rene-Jules Lalique, (1860–1945)

http://www.metmuseum.org/toah/hd/artn/ho_1991.164.htm Kuna paljud kunstnikud läbivad oma

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009

13

loometee jooksul tinglikult võttes mitut erinevat stiiliperioodi, siis näeme Lalique`i loomingut ka



Art Deco perioodis. Erialade osas - nii klaasikunst kui juveelikunst!

Philippe Wolfers,

Alphonse Mucha koostoos Georges Fouquet`ga, jt

Jalgi: SUMBOLISM tarbekunsti dekooris

NAHKEHISTOO

Vt Inge Tederi raamat !



NB! Loe tingimata: vaga pohjalik eestikeelne kasitlus juugendist koos

pildinaidetega ja viidetega http://www.hot.ee/markwest/

BAUHAUS The Bauhaus, 1919–1933 -teema Meropolitan

Kõrgema rakendusliku kunstikooli rajajaks oli 1919.aastal arhitekt Walter Gropius (1883-1969)

– Saksamaal Weimaris . Hiljem viidi üle Dessausse (1925) ja Berliini (1932).

Suleti 1933 fašistide poolt.



Bauhaus oli tahtsaim avangardkunsti oppeasutus tanapaeva Euroopas. Rakendati uuendusliku

sisuga õppekavu, valmistades ette uut tüüpi laia profiiliga kunstnikke.

Õppejõud: tuntud arhitektid ja kunstnikud/tarbekunstnikud V.Kandinsky, L.Moholy-Nagy,

J.Albers ja A.Albers, G.Stolzl, P.Klee, L.Feininger, M.Beier.

• Teerajaja moodsa tööstusdisaini väljatöötamisel – erialasid ühendav õppesüsteem,

eesmärgiks kaotada lõhe tööstusliku tootmise ja kunsti vahel.

• Laiemalt oluline tähtsus uute radikaalsete suundade propageerijana kujutavas kunstis,

sisekujunduses ja arhitektuuris – konstruktivism, funktsionalism.

• Utopistliku idealistliku mõttelaadi eeskujuks oli keskaegne tsunftilaadne ehitusmeisterkond

– gooti katedraalide ehitus.

Design, 1925–50 - teema Meropolitan Museum`s

Modern Materials: Plastics

Metropolitan Museumi vastavad leheküljed (ingliskeelsed nimetused aktiveeritud!) annavad hea

pildi üldistest disaini suundumustest - see on ülevaade kogu esemelise maailma esteetikast, mis on

üldiste stiilimuutuste tajumiseks hea raamistus ka 20.saj. unikaalsele individualistlikule

tarbekunstile. Stiilide vahelduvust 20.sajandil on hea jälgida ka Eesti kümnendite kirjelduse järgi

eriaalade kaupa (vt. Eesti tarbekunsti konspekt)

20-ndad: Art Deco on suurimas hiilguses 1925.a.paiku. Bauhaus. Funktsionalism ja

konstruktivism

30-ndad: uheaegselt retro-mojud, Art Deco jarellainetus, huvi tous juugendi vastu, Bauhaus

ja funktsionalism. Rahvuslikkuse tous paljudes maades.

ART DECO

Pariisi 1925.a. Rahvusvahelisest moodsa tarbekunsti näitusest tuletatud mõiste.

Tähistab stiili, mis valitses Euroopas ja ka USA-s 1920 – 1930, enim sisekujunduses,

tarbekunstis, plakati-, raamatu- ja maalikunstis.

Iseloomulik:

• dekoratiivsus

• geomeetrilised vormid

• luksuslikud materjalid

• erinevad moodsa kunsti elemendid

• motiive laenatakse egiptuse, asteekide jt. vanade kultuuride kunstist

Esindajaid:

tarbekunstis - R.Lalique, J Ruhlmann, E.Gray, R Templier

mood – P.Poiret

maal – T.de Lempicka

arhitektuur – E.Saarinen

Art Decoga vastastikused mõjutatused paljudel avangardismi vooludel: kubism, futurism,

ekspressionism. - vt. Cubism ja Geometric Abstraction

Art Deco nahkehistoo naited – vt. Inge Teder ”Naha ja köitekunsti ajalugu”

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009



DISAIN &TARBEKUNST 1950-1975

Design, 1950–75 - teema Meropolitan Museum`s

40-ndate lopp- 50ndad: Pealesõjaaegseid aastaid iseloomustavad tohutud muutused kõikidel

ühiskonna tasanditel. Eelkõige avaldab mõju vajadus taastada normaalne toimetulek ja elu uuesti

üles ehitada. Elitaarsuse järgi ei ole nõudmist – nii disain kui tarbekunst suunduvad mugava

odavuse poole. (Näiteks kadunud on varasem suhe mööblisse kui soliidsesse, jäävasse ja kallisse

staatusobjekti)

Tööstusliku tootmise ja materjalide hinnatus, odavate materjalide kasutamine. Vormikultuuris

uuendused lihtsustamise suunas. Lihtsa vormi kõrval samas tarbekunsti käsitöötehnoloogiates palju

"vana head" meisterlikku ja klassikalist. Kasutatakse naturaalseid materjale – puit, vill, lina (see

suund eriti tugev Skandinaaviamaades, andes vastukaaluna modernsele ülitehnitsismile soojema ja

kodusema keskkonna).



60-ndad: äärmiselt stiliseeriv periood, op-kunsti ja pop-kultuuri mõjud, mängud ja katsetused uute

materjalidega ja tehnikatega - tarbekunsti uuenduste aeg. Värvikäsitlus plakatlik, selge,

dekoratiivne. Anti-disaini ilmingud. Kosmoseajastu futuristlikud meelelolud. Perfomance´i teke

avaldab mõju ka tarbekunsti eksperimentaatoritele – midagi ei ole mõeldud ajas kestma jääma



70-ndad: vastandlikke suundi: 60-ndate lõpul tekkinud arte povera (it. „vaene kunst“) mõjud

tarbekunsti materjalikasutuses, loodustemaatika, naturaalmaterjalide buum, laenud erinevatelt

maailma kultuuridelt ja rahvustelt, ajaloost.Uuesti avastatud tehnoloogiline keerukus ja detailide

peenus vastandina eelmise kümnendi lihtsustustele.

Tähelepanu autentsuse ("juurte") suhtes. Inspiratsioonid eksootilistest kultuuridest. Retro (uus huvi

juugendi ja Art Deco vastu). Värvikäsitlus maalilisem, pooltoonide rikkam, sumedam.

Autoritehnikate üha suurenev katsetamine. Stiililise individualismi kasv.

DISAIN & TARBEKUNST 1975 – KAASAEGA!

Design, 1975–present - teema Meropolitan Museum`s

20.saj. viimane veerand tunnistajaks tohutule tarbijalikkuse kasvule. Toob endaga kaasa

mitmekesised, sageli vastandlikud kujundussuunad:

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009

16

• Paljud kujundus- ja tarbekunstnikud valivad kohandumise varem välja kujunenud



modernismi raamistusega, otsides väljendust pigem vormi kui ornamendi kaudu.

• Teised haakuvad modernismi külma kõledust põlastava vaimusuunaga. Areneb

postmodernism, mis vaimustub minevikumotiivide reinterpreteeritud ja uues kohandatud

keeles kasutamisest.

• Märkimisväärne on disaini ja tarbekunsti järjest sagenev kasutamine poliitiliste ja

(alternatiiv)kultuuriliste sõnumite manifesteerimiseks. Siit tuleneb teadlik

ebafunktsionaalsete ja tarbimisväärtuseta objektide loomine nii disainis kui tarbekunstis.

Piirid kujutava ja kontseptuaalse sõnumiga tarbekunsti vahel ähmastuvad.

• 80-ndate lõpul avastatakse teaduse arenemise tulemusel innovatiivsete materjalide võlu

• Vastandina toimib „roheline“ sotsiaalselt vastutustundlik öko-suund.

• Tarbekunstnikud pöörduvad iidsete tehnikate poole, kasutades samas kaasaegseid

tehnoloogilisi võimalusi



Hiline modernism

Mõjutatud sõdadevahelisel perioodil välja kujunenud nn International Style arhitektuuri ja disaini

industriaalsete materjalide (roostevaba teras) ja minimalistlike lineaarsete vormide domineerimisest.

Jaapani kujunduskunsti filosoofilised ideed - „teha rohkem vähemaga“ („doing more with less“).

Alates 1975.aastast olid modernistlikud projektid juhitud ideest, et ratsionalism pole kaugeltki

ennast ammendanud.

Moodsa tehnoloogia integreeritus kavandite formaalsete kujunduselementidega.

Historitsism

Seoses vastasseisuga modernismi diktaadile 1970ndate lõpust läbi 1980ndate – pöördumine

inspiratsiooni saamiseks neoklassitsistlike vormide ja materjalide poole.

Memphise ja postmodernistliku Itaalia disaini mojud

Mõjutused tulenevad 1960ndate ja 1970ndate vältel Itaalia kujunduskunsti ergutanud radikaalsest

antidisaini liikumisest ( grupid Archizoom, Superstudio, Studio Alchimia). Vastasseis puhtale

funktsionalismile. Areneb välja iroonilise suhtumise väljendusi, „ikonograafia“ ja kõrgkultuuri

reeglite postmodernistlik dekonstrueerimine.

Kirjandus:

Bayley, S. & Conran, T. Disain. Kuju saanud mõte. Varrak, 2008.

Eco, U. Ilu ajalugu, 2006

Fahr-Becker, G. Juugendstiil, 2007

Fahr-Becker, G. Wiener Werkstatte, 2008

Fiell. C., Fiell P. Decorative Art 50´s. Taschen, 2008

Garner, P., Sixties Design, 2008

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009

17

Kunstileksikon. 2000.



Sembach, K.-J. Art Nouveau, 2007

Piper, D. Kunstiajalugu,2007


1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11


База данных защищена авторским правом ©shkola.of.by 2016
звярнуцца да адміністрацыі

    Галоўная старонка