Kujutav kunst: maalikunst, skulptuur, graafika tarbekunst- t




старонка6/11
Дата канвертавання25.04.2016
Памер0.54 Mb.
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11

Itaalia poolsaare linnriigid olid Euroopa luksussiide tootnud juba keskaja ja

renssansi jooksul, domineerides ka 17.sajandil. 15. ja 16.saj jooksul olid Veneetsia ja

Firenze ellu toonud oma kuulsad renessanss-sametid, mis koosnesid kulla ja

hõbedaniitidega läbikootud suurtest uhketest taimekompositsioonidest (granaatõuna

motiiv!).

17.sajandil alustati Genuas enamasti seinakateteks ja mööblikangasteks mõeldud

polükroomsete taimedisaini kudumite tootmist - jardinière velvet. (38.182.2)

Prantsusmaa siidikudumine – 15.sajandist Tours´is. Louis XIV ajal alustas

rahandusminister Jean-Baptiste Colbert ambitsioonikate plaanidega laiaulatuslikuma

tekstiilitööstuse rajamiseks Prantsusmaale. Endine kaubanduskeskus Lyon sai

reorganiseeritud tootmise keskuseks, ühendades ka ketrustööd, värvimise, trükkimise ja

kaubanduse.

Nantes`i ediktiga 1685 asusid paljud hugenottidest (Prantsuse protestandid)

käsitöömeistrid ümber Inglismaale, Madalmaadesse, Saksamaale. Sellest tulenes ka

edaspidine Londoni siiditoomise areng. 18.saj.keskel arenes välja inglise botaaniliselt

tõetruude kargemate disainidega kangaste stiil. Nimeliselt tuntud tekstiilikunstnikud!:

Anna Maria Garthwaite (1690-1763) – säilinud suur kollektsioon tema kujundustöid, ja

nende põhjal teostatud tekstiilide näidiseid. (C.I.66.14.2).

Kangastelgede taiustamise katsed 18.saj jooksul: Philippe de Lasalle Lyonist leiutas

mehhanismi (nn semple), mis võimaldas mustrit kontrollida ja teistele kangaspuudele üle

kopeerida ning seega kududa ka suuremaid kujundusi. Tema leiutis oli üks tähtsamaid

paljude teiste seas, mis lõpuks viis žakaarkudumistelgede leiutamiseni. (Jacquard loom in

1801).

Vaata ka http://worldimages.sjsu.edu/VieO50639$8810*1340596 ja



http://worldimages.sjsu.edu/VieO50638$8810*1340599

Prantsuse revolutsioon ja lihtsamate stiilide mooditulek andis siidikudumise tööstusele

hoobi. (Uus tõus algas ampiirstiiliga Napoleon I ajal.)
TRUKIKANGAD

Textile Production in Europe: Printed, 1600–1800

Siledale tekstiilipinnale trükkimine arenes välja reaktsioonina varase 17.saj

ülipopulaarsele importkangale "chintz" - textiles imported to Europe from India. -

peened puuvillased rikkalikult eksootilise floora ja faunaga dekoreeritud värvitud ja

koloreeritud kangaste kujundused. Tähtis faktor – värvid olid pesukindlad ja

vastupidavad pleekimisele. Imporditud puuvillakangaste populaarsus kasvas tohutu

kiirusega üle kogu Euroopa, ohustades nähtavalt juba ka võimsat omamaist

siidikudumise tööstust - silk-weaving industry. Imporditud kangaste suur populaarsus

oli põhjuseks, miks kangatrükk Euroopas siiski laialdaselt ei levinud – kuni 18.saj.-ni,

kuigi vastupidava värviga trükk oli Euroopas leiutatud juba 1670. Viidi sisse ka

seadus (Prantsusmaal 1686, Inglismaal 1700), mis keelas isegi nii trükitud kangaste

importi kui kodumaist tootmist. Inglismaal oli lubatud trükitekstiilide tootmine

erandina ekspordiks – see võimaldas siiski tehnoloogial seaduslikult areneda. Nende

tekstiilide turuks olid põhiliselt Ameerika kolooniad. Saksamaa – keelde ei olnud,

tekstiilitrüki tööstus arenes tormiliselt juba 17.saj.lõpust. Prantsusmaa ja Inglismaa

rajasid tööstuse 18.saj., võideldes tootmist piiravatae seadustega.

Esimene õnnestunud meetod kujunduste ülekandmiseks kangale oli pakutrükk -

woodblock printing. See võimaldas välja töötada küll detailseid kujundusi, kuid

nõudis eraldi plokkide valmistamist iga erineva värvi trükkimiseks kujundataval

pinnal. Väiksemad värvipinnad tekstiilil olid sageli käsitsi ülejoonistatud või

maalitud. (37.170). Vasele graveeritud trükiplaatide kasutamise meetod võeti

kasutusele Iirimaal ( engraved copperplates ) 1752.a. ja seejärel toodi ka Inglismaale.

Vasegraveeringu kasutamine andis võimaluse kujundada kangastele veelgi peenemate

detailidega trükke mis olid peaaegu sama kvaliteediga kui paberile trükitud. Küll tuli

aga piirduda ainuilt ühe värviga. Värvi lisati plokke kasutades või käsitsi maalides.

(1983.365). Inglased hoidsid vasegraveeringu trükis teostatud puuvillkangaste

“monopoli” enda käes kuni aastani 1759 - siis Prantsusmaa tootmine - Christophe

Oberkampf (1738–1815) rajas vabriku Jouy-en-Josas´es Pariisi ligidal. Ettevõte oli

äärmiselt edukas, eriti tänu peakujundajale Jean-Baptiste Huet ´le(1745–1811).

Kuulsad nn "toile de Jouy." kangad!! - lillekujundused chinoiserie (”hiina”) stiilis,

poliitiline temaatika, paarisuhete stseenid, mütoloogilised jutustused, valmid,

populaarse kirjanduse teemad . (27.44.3).

Rulli- e.valtsitrükk oli mehaaniline juurutus, mis Inglismaal võeti kasutusele

18.saj.lõpus Vasest silindritega trükkimine andis manufaktuuridele võimaluse trükkida

suuremas koguses tekstiile vähema ajakuluga ja odavama hinnaga. Trükitud

puuvillkangaste tootmine kasvas 19.saj.tohutult.



TIKANDID

Textile Production in Europe: Embroidery, 1600–1800

Mõiste“tikand”tähendab üldjuhul tehnikat, kus tekstiilne põhjamaterjal on dekoreeritud

nõela ja niitidega.Tikand võib olla välja töötatud ka teistel alusmaterjalidel, näit.nahk

jms. Tekstiilitöödest suurim tehniline vabadus loomaks lineaarseid kujundeid või

voolavaid keeruka vormiga dekoorielemente, kuna puudub kangastelgedele omane

kammitsetus geomeetrilisse ülesehitusse . Euroopa professionaalsed tikkijad olid

koondunud ametigildidesse juba keskajast, alludes kehtestatud kvaliteedinõuetele.

Kõrgekvaliteedilise tikandi tellijaks oli olnud põhiliselt kirik. Alates renessanssist

suureneb kõrgkihi ilmalik tellimus nii rõivastuse osas kui ruumikujunduslikus tekstiilis.

Ka ilmuvad ilmalikuma sisuga kujundused liturgilistesse tekstiilidesse. Nii kujundajad

kui tikkijad töötasid sageli monarhide isiklikus alluvuses.Üks selliseid meistreid oli

Charles Germain de Saint-Aubin (1721-1786), kes oli palgatud disaineriks kuningas

Louis XV õukonnas – avaldas põhjaliku uurimuse tikandi kohta , millest kujunes üks

tähtsamaid allikaid 18.saj kunstiliste tikandite tehnoloogiate tundmaõppimisel (lisaks

lühike kunstiajalugu ja erinevate tikandite teostamise juhised). Tikkimisoskust loeti iga

hästikasvatatud naise loomulike oskuste hulka. Levitati tikkimisraamatuid

õppematerjalide ja juhistega – ka erinevate maade ja kontinentide vahel.( Needlework in

Colonial America).



PITSIDE AJALUGU

Vaata ka: Textile Production in Europe: Lace, 1600–1800 .

( Lugemiseks: Marian Powys “Lace and Lace Making”)

Algne pits arenes välja ažuursetest tikanditest (Punto Tagliato,cutwork, vt ka hilisem

rišeljöötikand), kus tikkepistetest “sillad” pidi kindlustama kangast väljalõigatud

dekoorielementide koospüsimise. Varaseimad pitsid olidki noelapitsid, mis arenesid

keskaegsete tikandite baasil.

Pitsi kui kunsti loojaks loetakse 15.saj.Itaaliat

16.saj vältel arenes pitside valmistamise tehnoloogia – tulemuseks kootud pitsid,

juba iseseisva tekstiilmaterjali tähenduses.

Põhimõtteliselt jagatakse vanad pitside perekonnad kolmeks valdavaks rühmaks:

1. Noelapitsid - kasutatakse ühte niiti/lõnga, millest nõela abil silmuseid

tekitades ehitatakse materjal üles. Veneetsia 15.saj. punto in aria üks

varasemaid tuntud näiteid.

2. Niplispitsid - kasutatakse paljusid (keerukamate mustrite puhul

sadasid!) niplispulkadele keritud lõngu, mille omavahelistes

põimingute kombinatsioonides luuakse mustri järgi pitsi

pinnakujundus.(ingl. k”.bobbin laces” aga kasut. ka “pillow laces”) –

16.saj. Flandria pitsid! (NB ! leiud Peruust, Kopti aladelt,

Inglismaalt sisaldavad ka pitsilaadset kerget materjali – seega ei saagi

täpset selle tehnolooia arengu algust määratleda)

Jaotatakse 17.sajandist alates: sirged pitsid ja vabad pitsid.

3. Dekoreeritud vorgud fileepitsid. Sõlmitud kalamehevõrgud on

samuti niivõrd varane inimlooming, et nende võrkude kujunemist

dekoratiivseteks kaunistusteks ajaliselt võimatu määratleda.

Erinevaid pitse jaotatakse sageli ka kasutatud tehnoloogiate järgi: õmblemine,

varrastel kudumine, heegeldamine, niplamine, lantimine vm. 18.saj viimasest

veerandist alates alustatakse võrkude tootmist masinatel,19.sajandist lisandub ka

masinatel loodud keerukam pits.

Pitside mood muutus 17. ja 18.saj. jooksul märkimisväärselt:

1.algsed lihtsad geomeetrilistest kujunditest pitsid

2.barokkstiili keerukad kolmedimensioonilised nõelapitsid

3.hilise 18.saj. õhulised võrgud

Flandria


Veneetsia gros point

Prantsusmaa tõus 1660 – Alenconi pitsid ja Valenciennes´i pitsid

Flaami – Brüsseli pitsid , Mecheleni (ka Malines´) pitsid

Need tootmiskeskused on edaspidi andnud nime ka vastavatele pitsistiilidele.



VAIBAKUNST JA GOBELINS´I MANUFAKTUUR

verduur

alentuur

Vaadata, lugeda - Metropolitanist, mõisted - Kunstileksikonist!!

NAHAKUNST

all-over-koide

pointille stiil, 17.saj

pitsstiil 18.saj



JUVELIIRITOO

Hoolimata sellest, et selle aja juveelid viitasid kindlalt barokkstiilile, ei olnud nende

disainis barokile omast toretsust või mängu valguse ja varju vahel. Barokkehted olid

selle aja suhtes lineaarselt disainitud, värvide vahe ja vääriskivide järjestus olid

rangelt korrastatud. Läbi sajandi oli kaelaehete kõige moekamaks vomiks pärlitest

kee. Pärlid olid aetud lühikese, mitme kõrvuti asetseva või pika nööri taha.

ROKOKOO 1715-1775

Loetakse ka mitte iseseisvaks vaid barokkstiili haruks, selle viimaseks perioodiks.

Erinevused võrreldes baroki raskepärasusega: graatsiline ja ilutsev kergus, peenus,

õrnus, mänglevus,võluvus, temaatikas rohkem intiimsust, värvigamma õrn ja pastelne

koos valge ja kullaga.

SISEKUJUNDUS

Välisarhitektuuri elemendid kaovad. Seinad kaetud suurte pannoodega, pindade jaotus

peente liistude ja raamidega. Ebasümmeetriline õrn vanikuline ornamentika

naturalistlikest taimevartest ja lehtedest– ülekullatud kips ja stukk.

Rokai “rocaille” –merekarp - rokokoole nime andja , sageli esinev ornamentaalne

motiiv (nn orvand)

Chinoiserie

Võrdle:


BAROKKMOOBEL, Boulle´i stiil Raske ja väärikas, istmed troonilaadsed

ROKOKOO MOOBEL .Kerge ja mänglev, istmete piirjooned lainjad

Inglise rokokoo – Chippendale´i stiil

Rootsi

Venemaa

Meisseni portselan Saksamaal - nn Watteau stseenid, “hiina” dekoor.

Kellad.

Nuusktubakatoosid.

Lehvikud.

Roivad – maalidelt!

American Rococo



NB!

1.Kogu antud materjali kohta on lisaks Metropolitan Museumi lehekulgedele

aarmiselt tahtis vaadata Louvre´i muuseumi valjapanekuid.

2.Moistete nimekiri!

18.saj lopp, 19.saj , 20.saj

18.sajandi lopp, 19.s.algus: KLASSITSISM

Kordamiseks: kahe üheaegse ja osaliselt läbipõimunud kunstinähtuse mõistelised erisused:

klassitsism kui kindlate vormitunnustega stiil, romantism kui mõtteviis ja ellusuhtumine, mis võib

tegelikult väljenduda erinevates stiilides ja vormides.

NB! ERINEVAD NIMETUSED! : Kesk- ja Ida- Euroopa osas kasutatakse “klassitsism”

Prantsusmaa ja Inglismaa kasut. “ neoklassitsism”, „uusklassitsism“

( ka 17.saj. oli olnud tugev antiiki eeskujuna jäljendav klassitsistlik

suund, nn barokk-klassitsism)



Klassitsismi uldine jaotus: Varaklassitsism ca kuni 1800

Korgklassitsism ca kuni 1830

Inglismaal : (juba rokokoo periood Inglismaal rangem olnud – 18.saj. üldine valitsev stiil näiteks

arhitektuuris palladionism – mõjud antiikroomast ja renessansist)



George´i stiil e.Georgian style – uldnimetus 1714-1830 barokist klassitsismini, laiemalt

regentstiil (regency)- 1811-1873 George IV aegne antiigist inspreerit.stiil(hiljem lisandus ka

idamaiseid mõjusid)

Adam-stiil – varaklassitsitlik 18.saj.II poole stiil levis ka mujal mandri-Euroopas. Vana-Rooma

eeskujud sisekujunduses, mööblis, inglise neoklassitsismi eelkäija. •Vaoshoitud värvikasutus •Lame

tagasihoidlik stukkornament

Hepplewhite´i mooblistiil –18.saj.II poolel. Lihtsam ja ratsionaalsem kui rokokoolik Chippendale´i

stiil. Ka kodumööbel.



Rootsi ja Soome

Gustavi stiil – 1772-1792 varaklassitsistlik sisekujundusstiil kuningas Gustav III valitsusajal,

jäljendas prantsuse Louis XVI stiili.



Sisekujunduse, tarbe- ja moekunsti stiilid Prantsusmaal :

1.Louis XVI stiil 1774-1792 ( ca 1760-1790) – varaklassitsistlik stiil sisekujunduses ja

tarbekunstis. Iseloomulik on vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament

(hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt, rippuva rätiku ja vaniku motiivid, nn trofeekimp)

ning külmad värvid.

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009

2

2.Direktooriumistiil 1795-1799 - üleminek Louis XVI stiililt ampiiri. Täielik vastandumine

aristokraatsele rokokoole. Kõige rangem ja lihtsam, vähe kaunistusi. Antiigist ülevõetud otsesed

eeskujud (Pompei seinamaalingud!)



3.Ampiirstiil 1804-1815 – klassitsismi erivorm, mis kujunes Prantsusmaal Napoleon I keisririigi

ajal, kohati püsis kuni 1830.aastateni. Rikkalikum, raskepärasem, paraadlikum. Esinduslikkus ja

suursugusus. Kaunistustes jäljendati Rooma keisririigi aegu (vaasid, urnid, loorberipärjad), lisandus

ka Egiptuse motiivistik (sfinksid). Mööblis kullatud pronkskaunistused



( Empire Style, 1800–1815 )

Ameerika direktooriumistiil 1805-1830, üks osa eri nähtusi sünteesivast foderaalstiilist (1776-

1830):

Euroopa jäljendamine – palladionism, adamstiil, George`i stiil, prantsuse direktooriumistiil, ampiir.



Venemaa ampiir – nn Aleksandri stiil 1801-1825

(varasem Katariina stiil 1762-1796 on tinglikult Venemaa varaklassitsistliku arhitektuuri tähis,

pigem ajastu mentaliteet kui kunstistiil)



Saksamaal sulandus ampiir enam kodanlikku biidermeierstiili 1815 –1848. Ampiirstiili vormi

lihtsustav tagasihoidlik ruumikujundus, nägus ja funktsionaalne, enamasti käsitsi valmistatud

mööbel. Väike lillmuster.

Vaadata Metropolitan Museumis:

Neoclassicism

The Neoclassical Temple

Euroopa mojud Ameerika stiilides:

English Pattern Books in Eighteenth Century America

(siin osa näiteid imitatsioonid inglise rokokoost, osa varaklassitsistlikud)



Klassitsismis kaks erinevat, ent teineteisega uhendatud suunda:

Individualistlik rangus

Armastus arheoloogia vastu –lahimineviku eitamine ja “toeliselt” klassikalise ilu otsingud

Klassitsistlikud dekoorielemendid:

FESTOONID

VAASID

HELMEREA KUJULISED KAUNISTUSED

ANTIIKSED KUJUD (moobli nurkades KARUATIIDID)

MEDALJONID

LUURAD

Prantsuse klassitsistlik ruum( varvikam, kipskrohvil maalinguid, kuldamine,



peegelklaas, tammepuust porandad

http://www.metmuseum.org/toah/hd/neoc_2/ho_1972.276.1.htm

Inglise klassitsistlik ruum (Adam-stiilist: lahtumine vanarooma eeskujudest



,vaoshoitud varvikasutus , lame tagasihoidlik stukkornament )

http://www.metmuseum.org/toah/hd/grtr/ho_32.12.htm

Moobel – vordluses rokokooga: summeetria vormis ja dekooris, rahulikud pinnad (kui



esinevad kaared,siis geomeetrilise loomuga – ei ole „rullivaid“ voi painutustega vorme,

sirged kerged jalad voi kerge samba kujulised, cabriole jalga ei ole. Ampiirstiilis ka

egiptuse parasust.)

http://www.metmuseum.org/toah/hd/ffurn/hd_ffurn.htm lehekülg Prantsuse 18.saj mööblist.

Võrdle rokokood ja klassitsismi!

Sevres Porcelain Kuninglik Portselanivabrik Prantsusmaal. Alustas 1737.a. ,

pehmeportselan, kovaportselan. Võitis juhtiva koha Euroopas rokokoo ajal kuulsust kogunud

Meisseni portselani ees. 18.saj.II poolel kogu Euroopa keraamika stiili kujundaja.

Erinevad inspiratsiooniallikad: rokokoolikud kavandid Boucher`lt – medaljonid kuldornamendiga

raamistuses, biskviitportselanist pisiplastika. Kuulus rikkalik värvigamma

http://www.metmuseum.org/toah/ho/09/euwf/ho_56.80.1,.2.htm Portselani kasutamise piiride

nihutamine: http://www.metmuseum.org/toah/hd/porf/ho_58.75.65,.66.htm , klassitsistlikud antiigi

mõjud http://www.metmuseum.org/toah/hd/porf/ho_1997.518.htm (nn etruski stiil!) 18.saj lõpus

isegi Aasia musta lakitöö imitatsioonid maalitud kõvaportselanil.

19.saj. keskel keeruline ja kallis Hiinast pärit tehnika “pâte-sur- pâte“(tõlkes “tainas taignal”) -

kerge reljeefne valge dekoor saadakse värvilisel taustal üksteise peale kantud angoobi- või vedela

portselanimassi kihtidest.( ! 1920ndatest art deco laad. Tänapäeval tootmises vanad 18.saj. mudelid)

http://www.metmuseum.org/toah/hd/sevr/hd_sevr.htm valik Sèvres`portselanist läbi 19.sajandi,

viimane näide kohviserviisist 20.saj.alguse Art Nouveau.

Inglise WEDGWOOD`i keraamika

Keraamik Josiah Wedgwood 1730-1795) – antiigi-uuringud ja koopiad.

Wedgwoodi seeriad:

nn. kuninganna keraamika

basalt-kivinou

punane kivinou, rosso antico

jaspis-kivinoukeraamika

Kuulsaim ja tsiteerituim - antiikse Portlandi vaasi koopia.

Josiah Wedgwood oli esimene, kes kasutas tootmistsükli organiseerimist ja tööjaotust, lahutades

väljamõtlemise(kavandamine) – valmistamise(teostamine) – müümise üksteisest. Tema käe all

töötas kunstnikke ja skulptoreid, kes tegelesid erinevate osadega kujunduses (skulptoritelt näiteks

antiiksed figuurid keraamilistel vormidel). Wedgwood panustas masstootmise tehnikatesse, olles

sisuliselt juba kaasaja mõistes disainer. Selle tulevikuilmingu kõrval aga - kogu „progress“ oli

mõistetud ainult antiigi interpreteerimisena (analüüs Bayley & Conrani raamatus „Disain“



Jalgida perioodi elustiili – roivastuse, olme, kunsti “antiiksus”: ruumikujundus, muusika ja

teater – (vt. antiikne luura! Luura motiivid ka muude esemete dekooris), mooblikujundus ja

tarbeesemed selle ajastu maalidel!

Direktooriumi- ja ampiirstiilis roivastus - antiikse kreeka ja rooma eeskujud.

Biidermeierstiil 1815 – 1848

Austria-Ungari, Saksamaa

lKaunistusena mööbli juures pronksist furnituur – lukupealsed, hinged ja käepidemed - kuulus

Inglise mööblitraditsiooni juurde. Mööbel odavam – palju vineeri, aaderdust (puu tekstuuri

järeleaimamine peitsidega)

Dekoratiivivaegus torkab silma just korpusmööbli juures, korvati teisal: biidermeier armastas

ruumis tekstiili – peened lillmustrid, heledates toonides triibulised kangad.

Elegantsed kuid lihtsad portselan- ja klaasesemed



Motiivid: lihtsad luigevormid, delfiinid, lõvid, akantus, girlandid jt ampiiri elemendid.

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009

5

19.sajand, 20.saj.algus:

NEO-STIILID on eriti iseloomulikud just 19.saj. ja 20.saj., kusjuures 20.saj.

II poolel tahistavad vastandumist modernismile

Neobutsants

Neogootika (Inglismaal kujunes 18.saj.lopul , viljeldi 20.saj.alguseni) ehk UUS-GOOTI

STIIL - vt. Augustus Welby Northmore Pugin (1812-1852)

Neobarokk

Neorokokoo (uusrokokoo)

Uusklassitsism

Metropolitan Museum`i artiklid: European Revivalism ja American Revival Styles, 1840–

1876

Nineteenth-Century European Textile Production

Nineteenth-Century English Silver

VIKTORIAANLIK STIIL e. VICTORIA STIIL – 1837 –1901. Inglise

kuninganna Victoria aegne eklektiline stiil: ampiiri, gootika, Louis XIV stiili, Louis XV, Louis

XVI stiili, prantsuse renessansi jms segu.

Et ajaliselt holmab ka teisi stiile, siis kasutatakse pahatihti ka stiili uldnimetusena, nait.

lehekuljel http://www.victorianweb.org / holmab nii uusgootika, disainireformi ilmingud ,

Arts & Crafts liikumise, esteetilise liikumise, lopuks ka juugendi jm - koik, mis tegelikult on

protestivaks vastuvooluks valitsevale voi uue esteetika otsinguteks

http://www.victorianweb.org/art/index.html

Selles keskkonnas väga laialdane ülevaade kogu antud ajaloolisest perioodist, kõigist erinevatest

stiilinäidetest + elu-olu, poliitika, kultuur ja kunst + viited teistele allikatele.

Viktoriaanliku perioodi kohta on parim tsiteerida Umberto Eco teosest „Ilu ajalugu“: „Iluarusaam ei

sõltu ainult ajastust. Ka ühel ja samal ajal ning isegi samal maal võivad koos eksisteerida erinevad

esteetilised ideaalid. Nii õitseb dekadentliku ideaali sünni ja arengu ajal ilukäsitlus, mida me

nimetame viktoriaanlikuks, Ajajärku, mis ulatub 1848. aasta ülestõusudest 19.sajandi lõpu

majanduskriisini, määratlevad ajaloolased üldiselt kui „kodanluse ajastut“. Sellel ajastul jõuavad

Juta Piirlaid, Tallinna Ülikool, tööõpetuse osakond. Tarbekunsti ajalugu, 2009

6

kodanlikud väärtused tippu äri vallas ja koloniaalvallutustes, aga ka igapäevaelus: kodanlikud - või



täpsemalt öeldes „viktoriaanlikud“, kuna juhtivaks jõuks oli Briti kodanlus - olid moraalitavad,

esteetilised ja arhitektoonilised kaanonid ning hea maitse, rõivastumise, avaliku käitumise ja

ruumide sisustamise reeglid.“ (Umberto Eco, 2006)

Exoticism in the Decorative Arts 19. saj. maailmas suurenenud liikumisvabadus aga ka

Suurbritannia tohutu koloniaalkontroll Aafrikas, Hiinas, Indias, Vaiksel ookeanil kasvatab huvi

kõikvõimaliku eksootika vastu, mis avaldub mitmete stiilisuundade juures ja muudab maitset

Euroopas. Põhiliseks ajendiks ka suures osas ära tüüdanud klassitsistliku jäljendamise külmus.

Pärsia vaibad, Islami geomeetrilised ornamentikad, Türgi keraamika, Hiina portselan, Jaapani

graafika, India tekstiilid, ka Kolumbuse-eelsed Ameerika kultuurid (vaimustasid Dresserit) jm jne –

kõik näib olevat väärtuslikum läänemaisest!

Orientalism in Nineteenth-Century Art

DISAINIREFORM. Design Reform -teema Meropolitan Museum`s

1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11


База данных защищена авторским правом ©shkola.of.by 2016
звярнуцца да адміністрацыі

    Галоўная старонка