Kujutav kunst: maalikunst, skulptuur, graafika tarbekunst- t




старонка3/11
Дата канвертавання25.04.2016
Памер0.54 Mb.
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11
Parthia impeerium 247 eKr.-224 pKr.

  • Seleukiidid 323-64 eKr.

  • Aršakiidid

  • Sassaniidide aeg 226- 6 5 1 – püüd kokku sulatada vanaoriendi kunsti elemente

    klassikalise antiigi traditsioonidega.Sassaniidide kunst ühenduslüliks vanamesopotaamia ja kristliku ning islami kunsti vahel. Kuulsaim mälestis Ktesiphoni loss, arvatavasti 3.sajandist. Kuppelehitised, võlvid; vaibad, metallkatted ja mosaiigid seintel; kaljureljeefid; kullassepakunst; siidkudumid; dekoor – fantastilised loomafiguurid, jahi- ja

    lahingustseenid. Islam võtab need vormid järglasena üle.

    ISLAM

    570 – 632 prohvet Muhamed

    610 koraani koostamine, 630 algavad araablaste vallutused.

    639-642 vallutatakse Bütsantsilt Egiptus ja Süüria. Lõplikult Bütsants P.-Aafrikast

    hävitatud 667. Monoteistlik islami usk – levib määratu suurel alal põhjast Kesk-Aasiasse ja

    Kaukaasiasse, idast Hiinani, läänes Atlandi ookeanini – Hispaania maurid Aafrikas

    Marokoni, liites erinevatesse rassidesse kuuluvaid inimesi.Kõikide islami rahvaste

    kunstis väga palju ühisjooni – vaadeldav ühtse tervikuna, kuna usk tugev liitev jõud.

    Tähtsaimad kunsti alad – arhitektuur (mošee, medrese, lossid) ja rakenduskunst

    ning abstraktne ornamentika (islami usu vaenulikkus elusolendite kujutamise osas,

    seega skulptuur ja maalikunst pärsitud.)



    • Omaijaadide dünastia: Omaijaadide per iood 661-750, ühtse kalifaadi aeg, keskus Süürias Damaskuses. Islami kunsti väljakujunemise aeg. Mošeed, minaretid.

    • Pärast kukutamist – muhameedlik Cordoba emiraat Hispaaniasse 756.a. (Lääne –Gootide riik hävitatud 711-714)

    • ca. 900–1100 Kaliifide tolerants loob ideaalsed tingimused kristlaste, juutide ja moslemite kooseksisteerimiseks. Tähtis periood Ibeeria juutide ajaloos-kuldne aeg juudi kultuuri arengus – kirjandus, filosoofia,kunst, teadus.

    • Abbassiidide dünastia periood 750 – 945 keskus Pärsia Bagdad , tugevad varasema Iraani kultuuri mõjud, juhtiv roll keraamikas, oivalised vaibad.

    • 786-809 kaliif Harun-ar-Rašid.

    • 10.saj laguneb Kalifaat paljudeks erinevateks ja tülitsevateks riikideks

    • Seldžukid 11.saj.-st. Iseseisev sultanaat, moodustatud Kesk-Aasiast

    islami aladele tunginud türgi-tatari rändrahvaste poolt, rikastavad islami kunsti uute

    elementidega.- rikkalik keraamika,fajanssmosaiik,kõrgetasemeline metalli-ja klaasikunst. Sakraalehitistele lisandub medrese –mošeega ühendatuid kõrgem usuõpetuse kool.



    • Fatimiidide dünastia Egiptuses 969-1171. Egiptuse islami kunsti õitseng. Kairomošeed!) Klaasi- ja mägikristallesemed tähelepanuväärsed. Selle suuna näited on ka araablaste siidtikandid Sitsiilias.

    • Aijubiidide dünastia Egiptuses 1171 – 1263. Valitsesid ka Süürias ja Araabias.

    • Mamelukkide valitsus Egiptuses 1250-1517. Kujuneb välja täiesti uus suund: egiptuse ja türgi seldžuki elementidega liitub osalt ka mauri ja isegi Lääne-Euroopa motiive

    • Uus suund islami kunstis: 13.sajandist . Arenes eriti Iraanis ja naabermaades Ida-Aasia mõjutusel. Tuntav on hiina motiivide mõju – sisse tulnud läbi mongoli-tatari vallutajate . Iraani motiivistikku ilmuvad fantastilised loomafiguurid, pehmes ja liikuvas stiilis taime- ja loomamotiivid. Samarkandi ehitised! – Timurlenki haud 1504.a.

    Mauri stiil (Moorish style) Algul juhtiv Hispaania(Valencia, Grenada), alates 11.saj.st

    Maroko kunstikeskuseks. Kunstkäsitööst erilised suured fajanssvaasid – Alhambra vaasid

    Majoolika areng

    Mudéjar -stiil 110a. st. Mauri ja gooti stiili elementide segu kristlaste poolt vallutatud Hispaania aladel.

    Osman I rajab Türgi riigi 1288-1326.

    Alates 14.sajandist - osmanitürklased islami kunsti juhtivas rollis.

    OTTOMANI IMPEERIUM 1354 – 1922. 1453 – türklased vallutavad Konstantinoopoli, vastastikused mõjutused kunstis

    16.saj.tekib omaette islami riik koos oma kultuurilise koolkonnaga Põhja-Indias –

    suurmogulite aeg 16.saj.-19.saj. Islami segunemine kohaliku India elementidega.

    Suurmogulite õuekunst – Delhi, Lahore, Agra Tadž Mahali mausoleum 1630-1648.



    Islami kunsti olemus

    • Suur tähtsus eeskujudel hellenistlikust, varakristlikust, bütsantsi ja Sassaniidide ajast.

    • Vastuolulisus: püüd ületada erinevate rahvaste kultuuride suletust, teisalt maailmavaateline piiratus.

    • Kujutamisviiside kanooniline ühtsus

    • Ilmalik kunst lopsakas ja vaba, religioosse kunsti arengut piiravad keelud.

    • Dekoratiivsuselt ületab kõik teised maad ja suunad keskajal.

    • Kunstis suurim tähtsus ornamendil (Ka kõik majapidamises tarvilik kaetud

    ornamentikaga – kruusid, potid, liuad, vaagnad.):

    Islami ornamentika 4 baaskomponenti:

    1.Kalligraafilised elemendid

    2.Taimsed elemendid

    Ehituses samuti tüüpiline- kogu pinda kattev ülima abstarktsuseni stiliseritud



    keeruline väänlev taimemotiiv arabesk, mis katab pinda ühtlase vaibana. Ehituste

    ornamentika loodud erinevatest materjalidest-erinevad kivisordid (kivi-intarsia,

    kivimosaiik, marmorist nikerdused), modelleeringud kipsist (stukist), kokku pandud

    värvilise glasuuriga kaetud keraamilistest plaatidest. Väga omapärane- stalaktiite

    meenutavad stukist kärjemotiivid, mis kujundavad sammaskäikude kupleid,võlve ja

    lagesid


    3.Geomeetrilised elemendid. Eriti tüüpiline islami kunstile on geomeetriline ornament. Selle aluseks ei ole taimemotiivid, pigem muljed ja päikesekiired. Tuumik sageli kiirtest ümbritsetud tähe kujuline.Valguskiired kulgevad ornamentidel igasse suunda ja lõikuvad omavahel.Lähtepunkt on tavaliselt selgelt esile toodud, kuid välispiirid ei ole mitte millegagi tähistatud. Ornamenti võib piiramata pinnana jätkata lõpmatuseni. Praktikas lõpetas sellise ornamentaalse kujunuse järsult kantiv raam-pael või bordüür.

    Värvivalik: eelistatult väga kindel ja selge – helesinine, smaragdroheline, mille vahele segati punast ja kollast. Islami ornamentikas rahulikud ja nsegatud toonid suhteliselt haruldased, kõik värvid tavaliselt kirevad ja ülierksad.



    4.Figuraalsed elemendid

    Tähtsaim motiiv kogu ornamentikas - arabesk. Siin põimuvad erinevad komponendid sageli omavahelkalligraafia ja taimornamentika stiliseeruvad ja segunevad. Ehituslikud detailid: hoburaudkaar (Cordoba mošee), teravkaar Pärsia vanades mõjudes, stalaktiitkaar Egiptuses, Türgis Bütsantsi mõju (Hagia Sophia), Indias eesliseljakaar, Kesk-Aasias teravkaar sirgete postide otsas.

    KALLIGRAAFIA

    Koraani manuskriptid Abassiidide perioodist, 9.saj ja Hispaaniast ja 13-14 saj (Qur'an manuscript) Kalligraafiline kaunistatud allkiri Türgist –”tughra”



    ELEVANDILUU

    Kasutatakse elevandiluuvooli, töötlemisel eriline tähelepanu. Laekad inkrusteeritud –koos

    puu ja metalliga. Hispaania Omaijaadide per.10,11 saj. kasti paneel ja karp Kalifaatide ajast India, sirm.

    PUIDUTÖÖD

    Ažuurne pits, tihe plastiline pind –väädid, stalaktiite meenutavad töötlused, ka

    geomeetrilised põimingud.

    Spetsiaalsed kantslid mošeedes – mimbar, kõrvuti temaga koraanihoidja. (Erinevate

    dekooridega puutahvlid) Iraan, puust postament koraanile Marrakeši stiil. Marketriitehnikas paelornament

    RUUMIKUJUNDUS –interjöör: väga vähese mööbliga lihtne lage ruum. Seinad kaetud maaliga ja vaipadega.Erilised nišid-panipaigad. Laudis-voodi, madal jalgadega plaat kannab ka laua funktsioone. Istutakse põrandal patjadel ja mattidel. Muid istmeid ei ole. Ruumi luksuse ja rikkuse moodustabki tekstiil, vaibad, metallnõud, suitsutusnõud, aroomilambid. Ruumid mugavalt köetavad – kolle asus laua all, kasutatakse ka sütel toidu valmistamiseks.

    Lossikultuuris kõik ruumid üleni ornamentaalsed. Peensus ja komplitseeritus.

    Ornament lõigatud krohvipinda, siis veel üle värvitud – sinine, punane, kuld. Tugevad stiliseeritud väädid õhukeste vartega, kalapõit meenutavad lehed, mõnikord tugevasti stiliseeritud õied-arabesk.Tüüpiline – ornamenti ei saa pidada puhtalt ei taimseks ega geomeetriliseks.Ruumikujundus, Iraan-Süüria,1707

    VAIBAKUNST, TEKSTIIL vaibad on imetlusväärseim osa peene töötlusega rikkalikult ornamenteeritud tarbekunstist – maailma tekstiilikunsti tipp –eriti 15.,16.saj Türgis ja Iraanis valmistatud. Moes oli katta nii seinad kui põrandad vaipadega. Arvatavasti tehti esimesed vaibad rändrahvaste poolt. Ei ole kindel, kas esimese vaiba tegid egiptlased, hiinlased või maiad. 5. sajandil e.kr oli vaibategemise oskus jõudnud oma kõrgpunkti.

    Cyrus Suurt peetakse vaiba tegemise kunsti toojaks Pärsiasse. Esimene dokumenteeritud tõend vaipade kohta ühest hiinakeelsest tekstist, mis pärineb Sassaniidi dünastiast (aastatel 224-641) Pärsia vaipade ajaloos kõige tähtsam aeg 1499-1722 Safaviid`i dünastia ajal. Sellest perioodist pärinevad konkreetsed tõendid Pärsia vaipade kohta. Afghani sissetungiga 1722a. lõppes Pärsia vaipade tegemine. 25 aasta jooksul ei tehtud ühtegi vaipa. 19. sajandi lõpus Quajar`i valitsusperiood ajal hakati taas käsitööliste oskusi hindama. Hakati ka vaipu Euroopasse eksportima.


    Tänapäeval on vaiba kudumine kõige laialdasemalt levinud käsitöö Iraanis. Pärsia vaipu tuntakse nende rikkalike värvide, erinevate mustrite ja kvaliteedi poolest. Pärsia vaipade tegemiseks kasutatakse tavaliselt lambavilla, mõnel pool ka kaameli villa. Siidi kasutatase kvaliteetsete vaipade tegemiseks. Siidist vaip on vastupidavam nii kulumisele kui ka koiliblikatele. Vaiba materjali värvimiseks kasutatakse üldjuhul looduslikke materjale: taimede juuri, õisi ja lehti samuti ka puukoort. Ka loomade “saadusi” kasutati ning ka erinevaid putukaid.

    Tehnilise teostuse järgi eristatakse:

    1.Sõlmitud vaibad (siin väljapaistvaimad Pärsia vaibad.) Kolossaalne sõlmede tihedus.

    Sõlmiti mitte ainult villast vaid ka siidi.Tuntakse eelkõige Pärsia sõlme, kuid ka näiteks

    Türgi sõlme.

    2.Kilim-vaibad - siledalt pindselt kootud

    3. Tikitud vaibad

    Vaibatüübid jagunevad

    1. Piirkondade stiilide järgi

    2. Temaatika ja kompositsioonilise ülesehituse järgi


    • Lähis-Ida koolkond : Pärsia, Türgi,Kaukaasia alad

    (Azerbaidžaan).Tüüpiline on enam või vähem stiliseeritult valitsev taimdekoor, värviküllus.Vaiba keskosa avaram väli,mitmekesise motiivistikuga, äärisega. Variandid:

    a) terve väli kaetud korduva ühe võimitme motiiviga

    b)mitu suurt tugevat motiivi c) keskel suur medaljon, nurkades kaunistused

    Palvevaibad - vaiba keskväljakul nišitaoline kujund: mihrabi stiliseeritud kujutis.

    Jahivaibad – siin palju eelneva Sassaniidide per. mõjusid. Loomad, ratsanikud.

    Aiavaibad – ruudustatud kompositsiooniga– meenutavad nagu kanaleid, mis niisutavad aia territooriumi: laineline viirutus, sees ka kalad! Õitsvad

    Vaasivaibad – eranditult lillelise dekooriga. Nimetus tekkinud sellest, et enamasti kompositsiooni ääres keskteljelised väikesed vaasikesed, millest lillemotiivid välja kasvavad. Kasutati mošeedes, kaeti põrandad üleni.


    • Kesk-Aasia vaibad .Siia kuulub ka osa Himaalaja piirkonda. Tänapäeval

    tsentrum Turkmeenias. Stiil kujunes välja rändrahvaste juures, kes kibitkade üles ehitamiseks kasutasid vaipu. Siin tüübid veel mitmekesisemad: peale tavalise ja palvevaiba spetsiaalsed ehituslikud vaibad-telgivaibad:

    a)ukse aset täitev vaip (nn ensi)

    b)ukse-pealne vaip, mis kinnitati ensi kohale – jätab nagu uksepiida mulje.

    Viltkatus ja seintevilt. Kasutatakse ka telgi sees pinda piiravat vaipvööd (nn iolama), valgepõhjaline peale sõlmitud dekooriga kujundus. Panipaikade aset täitsid kotid, mille esikülg sõlmitud vaibatehnikas. Ka kaamelikotid asjade vedamiseks. Ühtlase dekooriga pruudivaibad. Gol´i motiiv: turkm. Keeles roos – venitatud 8-nurk, südamik nagu bassein, kanalid, puude asemel aga sarvedega loomamotiivid. Hõimude vaipades erinevusi

    stiliseeringutes. Värvidest sagedasem tumepunane toon põhjana – mustjas või bordoo. Gol heledam punane. Valdav pruun, valge ja üks või paar lisatooni.

    Kangad

    Dekoor on suurejooneline, keeruline ja ka suurerapooriline. Väga arenenud siiditööstus. Kooti mustrilisi raskeid täissiide. Lisati kuld- ja hõbekarda – brokaat. Damaskusest pärinevad ka nime järgi damastkangad. Sametid: nii pügatud (aasad on lahti lõigatud) kui ka pügamata samet. Poolsametitel ainult dekoor sametine. Kuldsametidkasutatakse kuldlõnga. Dekoor sageli geomeetriline. Kvaliteet kõige kõrgem Hispaania ja Põhja-Aafrika aladel. Töötatakse välja õpetus joone ja dekoori mõjust vaatajale: rahulik ja kindlust andev on horisontaalne suund, diagonaalid põhjustavad tujude kõikuvust.



    Šriftikangad - lippudena, loosungitena, aga ka rõivastuses ja ruumidrapeeringutena.

    Taimemotiivistikus kasutatakse palju õie läbilõike kujundeid, tugev vormirikkus, pindade

    vahelduvus, absoluutne pinnalisus ja ruumilisuse puudumine.

    Lindude ja loomade motiivistik enam levinud Pärsias. Tähtsamad on 2 dekoori ülesehitust:

    a) motiivid teineteise all

    b) motiivid on asetatud sõõri ja need asetsevad üksteise all

    Keskne telg elupuuna ja 2 kõrvalmotiivi – pärineb Sassaniidide Pärsia heraldikast.

    Miniatuuride nõtkus kujunduse osas kandub üle ka tekstiilikunsti.Värvimisel kasutatakse

    värvitaimi ja muldasid.

    Seinavaiba fragment,

    Sassaniidide mõjud, 8.saj

    Puuvillase siledalt kootud kanga fragment Abbassiidide per. 10.saj Dekoor maalitud.

    Triibukangas Jeemenist, Fatimiidide per.

    Vaip Hispaaniast, 14.saj.geomeetriline stiil

    15.saj. Geomeetrilise stiili vaip Hispaaniast

    Mamluki perioodi vaip u.1500. a., geomeetriline

    Geomeetrilise kujundusega vaip

    Türgi Ottomani per.kangas, taimedisain

    Siidkangas Iraanist, Safaviidide per.taimedisain

    Mughali per. vaip Pakistanist, taimedisain

    Ottomani perioodi vaip,loomadisain

    Safaviidide per.vaip, loomadisain

    Ottomani per. nn nišidisain: palvevaip

    Vaip, Hiina mõjudega



    METALL

    Suitsetamisnõud – plastilised ja skulpturaalsed loomade,lindude figuurid. Nõudes

    põletati lõhnavat vaiku. Aroomilambid, õlilambid Iraanist.



    Metallhelmedgranulatsioonitehnikas

    Tehnikatest:



    damaskuse teras – erisuguse karastusega metallide segunemisel tekib eseme pinnalehuvitav viiruline muster. Kilbid - peeneim metallehistöö liik: pronksist, taušeeritud kaunistusega (metallpanustehnika, kus kõvema metalli süvendid täidetakse pehmemaga – näit.kulla või hõbedaga) Sõjavarustuses huvitavaim osa – kiivrid , kõikidel rahvastel oma eripäradega: Pärsia ninakaitsega, Türgi sügavalt peas asetsev.

    Türgi ja taganid, kiivrid

    (Hispaania islami mõjudega kiivrid Hobusevarustus Grenadast Ungari-tüüpi kilp)



    KERAAMIKA, MOSAIIGID Keraamika jaguneb arhitektuurseks ja tarbekeraamikaks:

    Glasuurkeraamika –kahhelkivide kompositsioonid – türkiissinine ja (indigo) koobaltsinine valgel põhjal Mošee mihrab, mosaiik Iraanist Keraamika 9.saj Abassiidid, 10.saj Samaniidid

    Monokroomne kuldlüstermaalinguga figuraalne keraamika – valmis ese kaetakse

    spetsiaalse tugeva happe ja metallioksüüdide seguga, siis põletatakse tugevas suitsus.

    Oksüüd tekitab pinnale kuldse läike kihi – lüstri.

    Keraamika Süüriast 11.saj, Iraanist 12-13 saj

    Keraamika Türgist, Ottomani periood,Izniki keraamika

    Hispaania keraamika –segu islami ja kristlikust kunstist: Alhambra vaasid Mauri-

    Hispaania keraamika. Tinaglasuur (Vähemalt 8%tinaoksiidi sisaldav valge kattev

    madalkuumusglasuur) Hiina mõjud Ilkhaniidide ajal

    KLAAS Kunagi Rooma idaprovintsideks olnud aladel õitseb edasi Roomast Bütsantsi edasikasvanud kuulus klaasikunst, olles kohalikuks hinnatud käsitööalaks.Uued klaasitöö

    keskused tekivad kõikjal Iraanis ja Iraagis, püüdes nüüd Konstantinoopoli asemel täita

    Bagdadi luksusesoove ja tuhandete mošeede lambivajadusi. Jätkuvalt läbi kogu islami on

    populaarsed “karika ja jala”tüüpi lambid ("bowl-and-stem" lamps) .Nagu Bütsantsiski,

    jätkub soov kohandada kodust klaasitoodangut lampideks (veinipeekrid jms).

    Tehnikad mitmekesised:



    • klaasilõige ja graveering,

    • puhutud klaas,

    • mosaiikklaas,

    • valuvormi puhutud klaas,

    • kuumtöötlusklaas,

    • peitsitud või lüstermaaliga klaas,

    • emailiga kaetud ja kullatud klaas.

    • Mošeelambid

    • India, mäekristalli kasutamine

    Ristirüütlite poolt sisse toodud spetsiifiline lõigatud dekooriga klaas – nn hedvigsklaasid

    (kristallilõige on üle kantud klaasi)



    NAHK

    1.Esindatud alguses eelkõige Kopti meistrite tööde läbi (vanade egiptlaste järeltulijad, kes

    võtsid vastu ristiusu ja järgneva kuue-seitsmesaja aasta jooksul lõid väga omanäolise

    kultuuri.) Tugev mõju just tekstiilis ja nahkehistöös. Põimuvad omapäraselt hellenistliku, varakristliku ja bütsantsi kultuuri mõjud. Kopti kultuuri vahendajateks Lääne-Euroopas muhameedlastest vallutajad ja ristisõdijad, Hispaania maurid ja idalembene Veneetsia.

    Egiptlaste head nahatöötlemisvõtted: koorimis-, põimimis-, panustamistehnikad, pimetrükktehnikad, lõiketehnikad. Esemete servades põimimine. Palju aplikatsiooni. Värvikäsitlus väga dekoratiivne – tihti punase ja kulla kontrastid. Ažuurne ornament tõstetakse esile teist värvi fooniga. Kasut. ka tausta mahatagumist – võte saab väga omaseks hiljem Lääne-Euroopas. Säilinud rikkalikult sandaale, mille aplikatsioonides loomade kujutisi, käekotte, köiteid , muid nahast tarbeesemeid. Nahast ka kaunid vööd ja

    ehted!


    • Kopti köide – tähtis mõju hilisemale köitekunstile nii bütsantsis (nn kreeka köide), islamis, sealtkaudu Lääne-Euroopas . Valmistati kopti kloostrites. Koodeks kui uusraamatuvorm. Suleti nahkrihmadega, mille kaunistuseks elevandiluunikerdus.

    • Pärsia köide

    • Pärsia lakkköide

    • Islami mõjud renessansis – fanfaaristiil, veneetsia köide

    Islamimaadest pärit ka Euroopasse toodud marokäännahad ja nende meisterlik töötlus.

    ( Alates X VIII sajandist levis Mesopotaamiast Euroopasse uus parkimisviis, mille järgi töödeldud nahku safianiks, Prantsusmaal aga marokääniks nimetati) . Safianiks sobisid kõige paremini eesli, kitse-/kaljukitse ) nahad oma reljeefse narbe poolest. Eriti peenestruktuurilisi ja õhukesi nahku saadi tallenahkadest. Kuulsamad safianimeistrid asusid Hispaanias, Konstantinoopolis, Küprosel, Aleppos ja Smürnas.



    HIINA, JAAPAN, TIIBET (jm Aasia)

    HIINA Vanimad kunstimälestised säilinud juba umbes 5000 a-st eKr. Kõrgetasemeline

    neoliitiline keraamika.Ainukesena kõrgel tasemel maalitud keraamika sel ajal. Savinõud spiraalimotiiviga –iseloomulik ka hilisemale ajale. 2.aastatuhat eKr. - pronksiaegne Shang-Yini riik



    • ZHOU DÜNASTIA 1100 – 255 eKr. Kuulsad pronksnõud ja muud pronksist

    esemed. 6.-5.saj raua kasutusele võtmine. Lihtsad geomeetrilised ornamendid ja stiliseeritud loomafiguurid. Lohemotiiv –suure sümboolse tähendusega (tarkus ja jõud).

    • QINI DÜNASTIA 221-207. Suur Hiina müür. Terrakotasõdalased (ca 8000

    individuaalsust!)

    • HANI DÜNASTIA 206 eKr.-220 pKr. Kong Fuzi (konfutsianism)ja Laozi

    (taoism) õpetused .

    Kunstis tugevad mõjud Ida-Siberi nomaadidelt(sküüdi, sarmaadi), aga ka hellenistlikud elemendid. Jõuline areng: Siidimaal ja kalligraafia. (Rullformaat) Nefriit (jadeiit) rahvusliku ja religioosse tähendusega poolvääriskivi. Siid – Hani perioodist säilinud vanimad kangad. Domineerib lohemotiiv, rapoor väga väljapaistev ei ole.



    • 220 –618 Rahutu aeg riigi jagunemisega. Levima hakkab uus buda usk. Pagoodid ja kivisse raiutud templid. Kunstis laenud Pärsiast, Indiast.

    • TANGI DÜNASTIA 618 – 907 pKr. Kõrgõitseng kunstis – klassika!

    Pronksist peeglite kollektsioonid (sõõrikujulised,käepidemeta, tagaküljel nupp nööri jaoks, kantakse nagu korvi käel!), kannud, vaasid. Vaba ja voolav looma- ja taimemotiivistik. Ka värviline panustehnika (luu, kilpkonnaluu, merevaik, pärlmutter,poolvääriskivid). Keraamikas suur vormiderikkus. Portselan! Portselani avastamise au hiinlastel. Siidikudumise edasine areng. (Sõõridesse suletud dekoor – Lähis-Ida mõjud, samas palju vabam töötlus motiivides.) Batika ja lõppviimistlus siidimaaliga.

    • SONGI DÜNASTIA 960-1280 pKr. Suurimad saavutused tušimaalis.

    Hiina keraamika suur õitseaeg. Minnakse üle kõrgkuumuskeraamikale. Glasuuride suur tähtsus – purpurglasuur, “härjaveri”glasuur(nn hiina punane), seladon (hall-herneroheline), kreem, koorevärvi ja valge. Värvide kasutamisel suurepärased efektid: hallsinisele glasuurile lisandub põletamisel violetseid laike, pragudega (krakleega ) rohelised nõud, glasuuri sisse kraabitud mustrid. Munakoore portselan. 1210 – Tšingis-khaani vallutus.

    • YUANI DÜNASTIA 1280-1368 Mongoli mõjud.

    • MINGI DÜNASTIA 1368-1644 Rahvuslik periood Tangi ja Songi ajastu ideaalidega.

    Keraamikas domineerib ehtne portselan. – huvitavaim: valged nõud koobaltsinise ornamentikaga: taimemotiivid, fantastilised loomad – glasuurialune koobaltsinine maal. Metallehistöö, nikerdused, tekstiilis tikandid (nõelamaal), email- ja lakktööd. Edasised parimad saavutused ikka portselani alalt – õitseng kuni 18.saj lõpuni

    Suurepärastele valge-sinise kombinatsioonidele lisanduvad mustad, rohelised, roosad,

    kollased vm perekonnad.(Euroopa tugevnev mõju ja tellimus annab edaspidisele

    kunstilisele arengule hoobi) Euroopas kolm suuremat “Hiina lainet” tarbekunstis – 13.saj, 18.saj. I ja II poolel.19.saj.lõpus ja ka 20.saj. suur Jaapani mõju.



    JAAPAN Piirkonnas pikk esiajaloolise kultuuri areng küllaltki omaette, ka raud kasutusele alles 3.saj.pKr. Jaapanlased rahvana üks nooremaid Kaug-Idas. Hilisem kunst arenenudtihedas sõltuvuses Hiina eeskujudest. Mõjutusi ka Indiast. Arengut jälgitaksegi alates 6.sajandist – mil Hiina eeskujud lõpetavad primitiivse esiajaloolise kunsti. Dekoratiivne element Jaapanis tähtsam kui Hiinas, samas on tarbekunstis ja käsitöös näha ka suurem osavus ja peenus.
    Perioodid:

    • Asuka 538-645 5.saj.pKr. esimene ühtne Yamamoto riik

    • 6.saj. budismi levik Korea kaudu

    • varane Nara 645-710 pealinn Nara 710.a.

    • hiline Nara 710-784

    • varane Heian 784-894 pealinn Heian (Kyoto)

    • hiline Heian (Fujiwara) 894-1185 valitsev Fujiwarade suguvõsa, 1192.a.

    • Minamoto suguvõsast šogun

    • Kamakura 1185-1333

    • Muramachi(Ashikaga) 1338-1573 1392-1568 riigi killunemine ja kodusõjad..

    • Momoyama 1573-1615

    • Edo (Tokugawa) 1615-1868 Tokugawa šogunaat, pealinn Edo (Tokyo)

    Jaapanlased hindavad kujutava ja tarbekunsti võrdväärseks.
  • 1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11


    База данных защищена авторским правом ©shkola.of.by 2016
    звярнуцца да адміністрацыі

        Галоўная старонка