Kujutav kunst: maalikunst, skulptuur, graafika tarbekunst- t




старонка11/11
Дата канвертавання25.04.2016
Памер0.54 Mb.
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11

Eesti tarbekunsti uuendajaks sai 1930. aastail Adamson-Eric. Alustanud tollal tekstiilitoodete

kujundajana, hakkas ta kumnendi teisel poolel aktiivselt maalima ka portselani, kavandama

metallesemeid ja mooblit. 1937. aastal omandas arimees Juri Kodres Adamson-Ericu soovitusel

vaikese nahatookoja "Lineerija" ja aasta hiljem ENPR tookoja. J. Kodrese tookoja toodangu

ainukavandajaks sai Adamson-Eric ja nii sekkus viimane ka meie nahkesemete kujundusse.

Adamson-Ericu stiil oli taiesti soltumatu Taska voi Kunsttoostuskooli laadist. Nii tema

rahvakunstimotiivide tolgitsused kui ka muud dekoorielemendid olid taiesti uueks sonaks meie

nahakunstis. Ka uuendas ta kompositsioonilisi votteid ja ergastas nahatoode koloriiti. Viimase

naidisteks on nii tugevates kontrasttoonides varvitud esemed kui ka heleda (paiguti lausa valge)

naha kasutuselevott. Selle viimase kunstilise votte naidisteks on ka kaks sellel naitusel valja pandud

nahatood, mis taiendavad tugevasti uldpilti Adamason-Ericu nahakunsti korgperioodist aastail

1937-1940 (pilt25 ja pilt26).

Riigiarhiivis ja Filmiarhiivis leiduv kunstiparaste nahatoode kogu oleks voimaldanud hoopis

suurejoonelisemat ekspositsiooni ja esinduslikumat kataloogi, aga kahjuks ei suutnud naituse

korraldaja aratada meie kultuurielu finantseerivate asutuste huvi selle valjapaneku vastu ning nii tuli

naitus organiseerida praktiliselt ilma mingite rahaliste ressurssideta - ainult entusiasmi ja hea tahte

joul. Tuleb korgelt hinnata Riigiarhiivi ja Filmiarhiivi innukat ja koiki nende nappe voimalusi

rakendavat toetust sellele uritusele. Nii on ikkagi kunstiavalikkuse ette toodud suur hulk seni

tundmatut materjali eesti tarbekunsti uhe originaalsema haru — nahakunsti kohta. Uhtlasi taiendab

esitatud materjal tugevasti andmebaasi tulevaste kunstiteaduslike uurimuste jaoks (pilt27, pilt28,

pilt29, pilt30, pilt31). Kaalu Kirme http://www.riigi.arhiiv.ee/index.php?

lang=est&content=naitused-8-1&parent_btn=menu_11

METALLIKUNST, JUVEELIKUNST

ETDM ehtekogusse kuulub rohkem kui 130 autori ule 2200 ehte. Kogule pandi alus 1946. aastal.

Ajaliselt vanimad on 19. sajandi rahvuslikud ehted. Kollektsiooni tuumikuks on 1950. – 1980.

aastate ehted, mis peegeldavad hasti muudatusi ja uuendusi kohalikus kontekstis ja ajaloolisel

taustal. Hea ulevaate saab ka uuemast ehtekunstist, noore polvkonna loomingust, kus on suundumus

eelistatud olla internatsionaalne ja vaba nii materjali-kasutuses kui ka tehnilises ning esteetilises

mottes. 1960. aastatest peale on ehtekunst olnud uks huvitavamaid eesti tarbekunsti valdkondi,

kiirelt ja paindlikult on siin valjendunud eri aegade uued ideed ning samas on sailinud side

traditsiooniga. Lisaks autoriehetele on muuseumi kogus ka ENSV Kunstitoodete Kombinaadi ARS

seeriatoodangu naidiseksemplaride ja autoritiraažide unikaalne kollektsioon. Muuseum omandas

need 1976., 1981. ja 1997. aastal.(ETDM)

Joseph Kopfi tookoda 1890 - 1940

Metallehistooateljee OTTO TAMMERAID 1938 – 1940

VMT Roman Tavast 1923 – 1940

R.Lange tookoda

H.Lauki tookoda



Riigi Kunsttööstuskooli metallitöökoda1924 – 1940

ENSV Kunstifondi Kunstitoodete Kombinaat

Leili Kuldkepp

Leili Kuldkepp (sund. 1931), ehtekunstnik ja pedagoog, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor on

erakordne loojanatuur, alati arvestatav autoriteetne opetaja. Vastuolulise ja kompromissitu

isiksusena on ta oma elu eesmargiks seadnud taiuse poole puudlemise. See absoluudiigatsus

realiseerub nii tema loomingus kui ka opilastele antud ”tundekasvatuses” – sugavalt intuitiivses

meetodis, mis eeldab usaldust ja puhendumist.

Leili Kuldkepi loomingu aluseks on tema enda toetunnetus, filosoofia ja armastus soome-ugri

mutoloogia vastu. Ka lapsepolvemaalt saadud tugevad mojutused on kaasa aidanud tema

maailmataju kujunemisele ja loonud aluse maailmapildile, mis avaldub tema loomingus.

Kuldkepi delikaatsetes ehetes ja objektides on olulisel kohal, natuurilahedus. Joone tundlikkus ja

pehmus, igavikulisus, seesmine haavatavus voiks olla marksonad Kuldkepi loomingu kirjeldamisel.

Kindlasti vajab rohutamist, et Kuldkepp lihvib koik kivid ise. See suur fuusiline vaev ja ajakulu toi

kaasa uue suhtumise kivisse, mis hakkas domineerima metalli ule. Nefriidist, mammutiluust, Eesti

mineraalidest, gagaadist modelleeritud ehetel on vaid killuke metalli, kunstniku enda loodud

margid, sumboliseerimaks umber kivi ringlevat elu, surma ja hingede maailma.

Leili Kuldkepi ehted on soltumatud, adressaadita ja nende kantavus ei ole esmane. Nii nagu

ugrilased tegid oma puuslikke elu elamise parast, on loomise protsess ka Kuldkepile ainus eesmark

kui igapaevane rituaal.

Leili Kuldkepp elab minevikust ja tulevikku andes, ta on otsekui inimene olevikuta. Ta elab “eraku”

elu juba aastast 1995.

Leili Kuldkepp oppis metallehistood Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis 1953-1959.

Oppejoud Eesti Kunstiakadeemias 1962-1995, aastatel 1989-1995 metallikunsti kateedrijuhataja.

Kuldkepp on taiendanud oma teadmisi mineraloogia ja kiviloikamise alal Eesti Teaduste Akadeemia

Geoloogia Instituudis ja mujal.

Naitustel esineb alates 1962. aastast. Tema loomingut on korduvalt hinnatud Jabloneci

rahvusvahelistel ehtenaitustel. 1982. a. palvis kunstnik Kristjan Raua preemia.

(Teate koostas Maria Valdma.2006.a.)

SEPAKUNST

Sepist koige enam mojutanud kunstistiilid: barokk-rokokoo, klassitsism, juugend.

Sepis Eesti arhitektuuris ja sisekujunduses.

Eesti akadeemilise taustaga seppade looming:

Ülo Sepp, Taivo Linna, Tõnu Lauk, Heinz Müller, Heigo Jelle

Eesti Seppade Ühendus

Heigo Jelle

Gunnar Vares

TEKSTIIL

Tekstiilikogu on ETDM-i uks mahukamaid: museaale on peaaegu 800, esindatud on ule 80

kunstniku looming. See kollektsioon on aja jooksul koige rohkem kannatada saanud. Eesti

Kunstimuuseumi ajutise Narva mnt. hoone polengus havis 1944. aastal kogu tollane tekstiilikogu,

mistottu saab sojaeelse tekstiili naited vaevu kahe kae sormedel ules lugeda. Tollane tekstiilikunst

kais rahvakunsti kopeerimise ajastust valjununa aktiivselt kaasas omaaegse kujunduskeelega. Veidi

on selle perioodi kesise esindatuse probleemi kull leevendatud algsete kavandite jargi uute teoste

loomisega. Pohjalikuma ulevaate eesti professionaalse tekstiilikunsti arengust saab 1940. aastate

lopust tanase paevani.

Esemekogu, mille moodustavad eri tehnikas ja materjalidega teostatud seina- ja porandavaibad,

kangad ja kolmemootmelised teosed, toetab pidevalt taienev mahukas slaidikogu ning kirjalik

materjal kunstnike loomingu ning naituste kohta. (ETDM)

22. veebruaril 2005. esitleti Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis Vida Pääbo-Juse

1930. aasta kavandi jargi 2005. aastal teostatud porandavaipa (314x195 cm).

Tegu on markimisvaarse lisandusega muuseumi kogusse. 1944. aastal havines Eesti

Kunstimuuseumi Narva mnt. ajutise hoone polengus kogu muuseumi tekstiilikogu, mistottu on

sojaeelseid vaibanaiteid muuseumis vaga napilt. Tollaste kavandite jargi vaipade kudumine on uks

voimalus muuta selle aja uks kunstitahk tanasele paevale kattesaadavamaks. Seda voimalust kasutas

muuseum juba 1997.aasta,l kui muuseumi tellimisel kooti Oskar Kallise rahvusromantilise

vaibakavandi Siurulindu Kalevipojast (1915) jargi vaip. Nimetatud vaipa on muuseumikulastajatel

voimalus naha meie pusiekspositsioonis praegugi. Adamson-Ericu Muuseumi ja Eesti Panga

tellimusel on kootud vaibaks mitmed Adamson-Ericu vaibakavandid, leidub teisigi naiteid.

Tanaseks valminud vaiba kavand ilmus 1931. aasta Eesti Kodutoostuse Edendamise Keskseltsi

poolt publitseeritud toimetiste vaibakirjade esimeses albumis.

Nimetatud albumi ilmumisega seoses voib taheldada tosisemat tahelepanupooramist ruumitekstiilile

kui spetsiifilisele ja olulisele valdkonnale kujunduskunstis. Kahjuks ei ole meil teada, kas konesolev

kavand on varemgi teostatud.

Vida Paabo-Juse kavandatu on hea naide oma aja moodsast lahenemisest vaibakujundamisele, kus

esmalt silmatorkavad vaba pinnajaotus ja peaaegu abstraktseks stiliseeritud loodusmotiivid, mis

eristuvad selgelt kaua valitsenud rahvuslikust voi puhtgeomeetrilisest laadist. Vida Paabo-Juse

vaibad ja kangad olid eksponeeritud mitmel RaKu naitusel ning toonane kunstikriitika tostis esile

kunstniku head stiliseerimisoskust ja varvikasutust.



Vida Pääbo-Juse (sünd. 22.12.1907 Tartus – srn. 15.12.1990 Ibizal)

oli maali- ja tekstiilikunstnik, kes kunstikoolitust saanud mitmel pool Euroopas.

1928.aastast oppis „Pallases“, 1932 jatkas opinguid Riigi Kunsttoostuskoolis keraamika erialal.

1939. aastal laks Firenze Kuninglikku Kunstiakadeemiasse oppima monumentaalmaali eriala ja

taiendas end Budapesti Kunstiakadeemias ning Pariisis.

1948. aastal emigreerus Inglismaale, aastast 1979 elas Hispaanias.

Kangaste kujundamise eest sai kunstnik 1938. aasta Berliini rahvusvaheliselt kasitoonaituselt

tunnustusdiplomi.

Vaiba teostas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi tellimusel OU Ars vaibastuudio

Peeter Kuutma juhtimisel, kes uhtlasi valmistas ette vajalikud tookavandid ja joonised.

Vida Paabo-Juse on nimeka illustraatori Ilon Wiklandi ema.

(Tekst pressiteatest)



ETDM-i kogud on saanud olulise lisanduse Bruno Sõmeri Pärnu Linavabrikule 1960-70.

aastatel kujundatud kangakavandite näol.

Bruno Somer ( s. 1921) on Pallase Kunstikooli lopetanud kunstnik, Pallase kunstiuhingu ja Eesti

Kunstnike Liidu liige, kes 1950-70.aastatel tootas Parnu Linakombinaadis kunstnikuna. Seal

tootatud ajast on sailinud ulatuslik, ligi 250 kavandist koosnev kavandikollektsioon (paber, guašš)

toodanguks kujundatud moobli- ja zakaarkangastele, mille vaartus lisaks heale sailivusele ja

korrektsele vormistatusele on ka Kergetoostusministeeriumi kunstinoukogu kinnituste olemasolu

suurel osal kavanditest.

Parnu Linakombinaat oli Eestis noukogude perioodil peamine ripstehnikas moobli- ja dekoratiivse

zakaarkanga tootja.

Kavandite alusel on voimalik edaspidi taita lunk teabe osas, mis puudutab eesti toostusliku tekstiili

autorsust ja dateeringuid. (UUDIS 01.12.2005)
Tekstiilikunstnik LEESI ERM (1910-1989)

Mõeldes Leesi Ermile, mõtleme me koloriidilt säravatele, teostuselt artistlikele vaipadele,

kangastele ja neis jäädvustunud poeetilis-lüürilisele meeleolule. See eripära on iseloomulik nii

kunstniku suurtele piltvaipadele kui ka rafineeritud kodukultuuri teenindavaile tekstiilidele. Sellise

eripäraga fikseeris kunstnik oma silmapaistavalt ainulaadse koha eesti tekstiilikunstis ning selliselt

eristus ta ka oma generatsiooni teistest esindajatest.

(Inge Teder, Klassikud. Leesi Erm. Kataloog 2004)

Loometee kestnud ligi 50 aastat – alates 1939.aastast. Kangad ja vaibad.

Kuuekumnendad olid eesti tarbekunstis uuenduste aeg. Just sel ajal alustas Leesi Erm katsetusi uute

materjalide, tehnikate ja ootamatult erksate varvide segamisega. Vill ja lina koos kunst-kiududega,

traditsiooniline poimetehnika koos heegeldamise, kudumise, punumisega, lisandina udusuled, johv,

sisal, metall-ja hobeniidid, parlid olid tema valjendusvahendid. Vordse edukusega loi Leesi Erm

vaipu rahvuslikul (“Muhu” I ja II, 1958, ”ENSV. Suvi” , 1960, “Rohelus”, 1975) ja looduse teemal

(“Kolhoosimotiiv” 1962, “Lillepaviljonis” 1962, “Pohjapodrad” 1965, “Matsalu” 1962, “Sinilind”

1966) kuid selle korval leidsid kasutust tema vaipade dekooris ka teaduse sumbolid (“Mateeria”

1962, “Dekoratiiv” 1963).

Mitmekulgse haridusega Leesi Erm on oppinud Riigi Kunsttoostuskoolis tekstiili, Tallinna

Pedagoogiumis naiskasitood ja taiendanud end Tartu Naisuhing Kutsekoolis eksternina kanga

kudumises. Siit saadud oskused voimaldasid kunstnikul oma vaipu ja kangaid ise teostada.

Koos Mari Adamsoni ja Ellen Hanseniga oli Leesi Erm vaieldamatult eesti tekstiilikunsti

teerajajaid. Ule paarikumne aasta andis Leesi Erm oma teadmisi edasi Eesti Kunstiakadeemias

noortele tekstiilkunstnikele.



Tekstiilikunstnike kavandatud kirikutekstiilid – Anu Raud, Maasike Maasik, Reet Talimaa,

Elna Kaasik jt
1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11


База данных защищена авторским правом ©shkola.of.by 2016
звярнуцца да адміністрацыі

    Галоўная старонка