Kujutav kunst: maalikunst, skulptuur, graafika tarbekunst- t




старонка1/11
Дата канвертавання25.04.2016
Памер0.54 Mb.
  1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11
Rakendusliku kallakuga kunstiharud: arhitektuur (ehituskunst), disain (kujunduskunst), tarbekunst (kunstiväärtusega tarbeesemete loomine).

Kujutav kunst: maalikunst, skulptuur, graafika

TARBEKUNST- tarbeese, millel on kunstiline tähendus.(J.Kangilaski)

KUNSTKÄSITÖÖ; DISAIN

Tarbekunsti alade jaotus materjalide järgi:

  1. Keraamika – savist esemed. Portselanimaal.

  2. Metallehistöö (juveliiritöö). Sepis.

  3. Klaasikunst

  4. Nahkehistöös

  5. Tekstiil. Kostüümikunst(moekunst).

  6. Puitehistöö. Mööblikunst.

Ürgaja kunst

Jääajast rauaajani

Mesopotaamia kunst

Sumer, Babüloonia, Assüüria

36.-6. saj. e.m.a.

Egiptuse kunst

Vana, Keskmine ja Uus riik.

31.-1. saj. e.m.a.

Egeuse kunst

Kreeta ja Mükeene

26.-12. saj. e.m.a.

Rooma kunst

Etruskid, Rooma impeerium

8. saj. e.m.a. - 5. saj. m.a.j

Kreeka kunst

Arhailine, klassikaline ja hellenistlik ajastu. 8. - 3. sajand e.m.a.

Vana-Ameerika kunst

Olmeegid, maajad, asteegid, inkad

2. saj. e.m.a. - 16. saj. m.a.j.

Idamaade kunst

Islamimaad, India, Indo-Hiina,

Hiina ja Jaapan



Varakristlik kunst

Kristliku kunsti sünd.

2.-5. sajand.

Merovingide ja Karolingide kunst

Lääne-Euroopa. 6.-9. sajand

Bütsantsi kunst

Ida-Rooma keisririik. 4.-15. sajand

Romaani kunst

Lääne-Euroopa. 10.-12 sajandil

Vanavene kunst

10.-17.sajand.

Gooti kunst

Lääne-Euroopa. 12.-16. sajand

Renessanss

Kunst 15.-16. sajandi Euroopas. Itaalia, Madalmaade, Saksamaa, Prantsusmaa...

Barokk

Kunst 17.-18. sajandi Euroopas. Barokk, vanaklassitsism, rokokoo

Klassitsism

18.sajandi lõpp ja 19. saj. algus.

Romantism

19. sajandi I pool.

Realism

19. sajandi keskpaik.

Impressionism

19. sajandi II pool.

Postimpressionism

19. sajandi lõpp.

Juugend ja sümbolism

19. saj. lõpp ja 20. saj. algus.

20. sajandi kunst

Fovism, ekspressionism, kubism, futurism, abstraktsionism, dadaism, sürrealism, popkunst...


VANEM KIVIAEG e. PALEOLIITIKUM Algas esimeste tööriistade

valmistamisega (vähemalt 2 milj. aastat tagasi); lõppes Lahis-Idas u. 10 000,

Kesk- ja Laane-Euroopas u. 8000a.e.Kr.

MESOLIITIKUM Algas parast jääaja lõppu ja kestis Lahis-Idas ja Vahemeremaades

kuni VII või VI aastatuhat e.Kr. ning Põhja-Euroopas kuni V või IV

aastatuhat e.Kr.

NOOREM KIVIAEG e. NEOLIITIKUM Algas savinõude ja lõppes metallide

kasutuselevõtuga; lõppes eri piirkondades eri ajal (VI-III aastatuhat e.Kr.,

Põhja- ja Kirde-Euroopas II aastatuhat e.Kr.)

PALEOLIITILINE KUNST

Maailma regioonid 20 000-8000 e.Kr

Kultuurid

Paleoliitikumi kunsti jaotatakse ka leiukohtade järgi:

AURIGNACIEN (Aurignac)– rikas naisekujude nikerduste poolest.(400 000-200

000a.)


SOLUTREEN (Solutre) – rohkelt kaljujooniseid ja reljeefe.

MAGDALENIEN(Madeleine) – parimad koopamaalid. (20 0000-12 000)



Leiud Euroopas:

WILLENDORFI VEENUS (Austria aladelt) – ca 30 000 - 20 000 eKr.

Sarnaseid esiema kultusega seotud toonitatud vormidega kujukesi (figuriine) leitud

Püreneedest Uuraliteni ja ka Aasia aladelt. Varasemad leiud kui koopamaalingud.

Luu, kivi, savi.

Ka algelised loomakujutised.

Vt. Mammutiluust hobusekujuke Vogelherdi koopast, u. 31 000 - 28 000 a.e.Kr

KOOPAMAALID ! – huvitavaim osa vanemast kiviajast.

Chauvet Cave 30 000 eKr.

Lascaux ca 15 000 – 13 5000 e.Kr.

Altamira ca 13 500-11 000 eKr.

Aafrikas: Wadi Kubbaniya

Apollo 11 Cave

Eynan /Ain Mallaha



Jomoni kultuur Jaapanis

Hiina neoliitiline periood

Ubirr Austraalias

Ameerikas: Blackwater Draw

Fellś Cave

Mal`ta kultuur Siberis



Jiahu kultuur

Käsitöö esimesed valdkonnad ilmselt veel punumine ja põimimine – korvid, võrgud,

esimesed kehakatted lisaks nahkade asutamisele jms. Laialdased kasutusalad! Viib

esimeste algeliste “tekstiilideni”.



MESOLIITILINE PERIOOD - KESKMINE KIVIAEG.

Kaljujoonistel põhitähelepanu enam mitte loomal vaid inimesel. Looduslähedane laad

taandumas.

Monumentaalne loomakunst edasi Põhja-Aafrikas – Fezzani ja Tassili kaljumaalid.



NEOLIITILINE KUNST

NB! Tähtsad mälestusmärgid – megaliitilised monumendid.

Mesoliitikumis ja eriti neoliitikumis kaovad realistlikud kujutised peaaegu täiesti –

muutused inimese elulaadis, tunnetuses ja maailmanägemises. Nähtavat maailma enam

ei jäljendata. Tekib abstraktsus, tinglikkus. Maagiliste märkide kasutamisest ja

rütmiliste impulsside kujutamisest sünnib ornament (lad.”ornare” –“kaunistama”).

(Paleoliitikumi loomakunsti traditsioon säilib Põhja-Euroopas – Norras Oslo lähedal

kaljusse süvendatud loomade ja lindude kujutised ning Valge mere ja Äänisjärve

(Oneega) ääres.)

Nn neoliitiline revolutsioon – põllunduse ja loomakasvatuse algus, paikse eluviisi

osatähtsuse kasv, käsitöö areng..



Toidu tootmine jahipidamise asendajana – varude tekkimine ja vajadus neid

säilitada avab tee tarbekunstile: keraamika, tekstiilide kudumise, nahaparkimise

areng .

Keraamika paikkonniti tehniliselt, kujult, ilustusviisidelt väga mitmekesine.

Keraamika üldine ajaline järgnevus – nimetus sõltub kaunistusvõtetest:

1.lihtne keraamika ( Esimesed olid punutud anumad - määriti seest saviga. Edasi vormiti

käsitsi. Kaunistati sõrmejälgedega, edaspidi sissekraabitud ja -pressitud

joontega. Leidub aga ka juba maalitud nõusid. Alguses kuivatati

päikese käes, hiljem avastati põletamine.

Potikeder alates IV aastatuh. eKr võimaldab korrapärast vormi, selle

tarvitamine ei ole aga veel üldine. ).

2.nöörkeraamika

3.tekstiilkeraamika

4.kammkeraamika (pulgakeste ridadega ornamenteeritud.)

Dekoor valdavalt geomeetriline – sirgjooned ja sakid.

Neoliitikumi lõppedes algab pronksiaeg – muistsed tsivilisatsioonid ja vanade riikide

kujunemine Mesopotaamias, Egiptuses, Lähis-Idas, Induse orus, Hiinas.

K IVIAEG

VANEM KIVIAEG e. PALEOLIITIKUM Algas esimeste tööriistade valmistamisega

(vähemalt 2 milj. aastat tagasi); lõppes Lahis-Idas u. 10 000, Kesk- ja Laane-Euroopas u.

8000a.e.Kr.

MESOLIITIKUM Algas parast jääaja lõppu ja kestis Lahis-Idas ja Vahemere-maades

kuni VII või VI aastatuhat e.Kr. ning Põhja-Euroopas kuni V või IV aastatuhat e.Kr.



NOOREM KIVIAEG e. NEOLIITIKUM Algas savinõude ja lõppes metallide

kasutuselevõtuga; lõppes eri piirkondades eri ajal (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja

Kirde-Euroopas II aastatuhat e.Kr.)

Vase kasutamine kõige varasem, juba 10 000a.e.Kr. – ka piirkondades, kus

pronksi veel ei tuntud.



Metallurgia-ühiskonnad (metallurgical societies)

EGIPTUS, SUMER, MINOSE, MÜKEENE, HIINA.

PRONKSIAEG dateeritud eri piirkondades erineva ajana. (Näiteks: Britannia:

Earlier Bronze Age c2300-1200 BC, Later Bronze Age c1200-700 BC ).

Uuemad leiud: Thaimaal pronksi kasutus juba 4500.a.e.Kr.



Vanem pronksiaeg: 3500 - 2000.a.e.Kr.(Sumeri tsivilisatsiooni aeg, Akkadi tõus Mesopotaamia liidriks, Kreeka – Trooja)

Keskmine pronksiaeg: 2000 - 1600.a.e.Kr.(Babüloonia tõusis oma hiilguse tippu)

Noorem pronksiaeg: 1600 - 1200.a.e.Kr. Minose Kreeta ja Mükeene Kreeka peamised

hilisema pronksiaja tsivilisatsioonid.

(Eesti 1500-500a.e.Kr. Vähene metallikasutus, tööriistad enamasti kivist, leiud u 830–520 eKr)

RAUAAEG 1200 - 1000a.e.Kr. Varase Kreeka peamiseks tehnoloogiliseks saavutuseks

oli laiahaardeline raua kasutamine. Arendati välja sulatusahjud, mis võimaldas saavutada selle metalli kõrget sulatustemperatuuri. Rauaaeg märgib tehnoloogia arenguperioodi, mil raua töötlemine muutus kõikevaldavaks ja peamiseks, asendades pronksi esemete, tööriistade ja relvade baasmaterjalina.



Raua tehnoloogia levis 500.a.e.Kr. kogu klassikalises maailmas. (Eesti vanim raudsirp 200a.e.Kr.)

http://www.bronze-age-craft.com/

Pronksiaja naine Britanniast.

Pronksiaja kirved, kuldsõrmused, mündid., rõngasrahad. Luust esemed (!luust kudumishark). Pronksiaja relvad -

originaalid ja koopiad. Randmekaitsed

(Mõõgameistrid tänapäeval...)

Pronksiaja ehted Euroopast.



Mesopotaamia periodiseering

Mesopotaamias on Aasia vanim ja ka pikim kultuur Tigrise ja Eufrati äärsetel aladel, ulatudes kiviajast meie ajaarvamiseni ja läbides erinevate riikide/dünastiate õitsenguperioode– praegused Süüria ja Iraagi alad.

Kõik jõgimaad on tsivilisatsioonide tekkimise ja kultuuride arengu hälliks.(Ganges, Niilus,

Jangtse, Tigris-Eufrat).



Sumer – vanim kõikidest tsivilisatsioonidest. Tsivilisatsioone loetakse linnade tekkest (civitas) .Sumeri kultuur andnud enamuse kaasajani kasutusel olevast – leiutised, mis jäeti meile tulevikku!: maaviljelus, niisutus-ja veesüsteemid ning sanitaarühendused, linnad, riik, valitsus ja religioon, kiri (kiilkiri-ingl.cuneiform writing), ratas ja vanker, potikeder, puuäke, kaar, võlv, sammas, mehaanikast - kang, muusikariistad (näit. harf, mis baseerub akustika kogemusel, et võrdse jämedusega keeltest tekitab lühem kõrgemat heli +resonantskast!), tuulejõu kasutamine, klaas, teadmised astronoomiast (Päikese ja Kuu ekliptika). Mitmed ideed, mida on omistatud antiigile, on tegelikult pärit Mesopotaamiast aga ka Egiptusest. Sumeri kestuseks võib nimetada ajavahemikku 3500-2016 eKr, so ca 1500 aastat. Rahvus kadus, kultuur sulandus aga Babüloonia ja assüüria kultuuriga. Praeguseks ka need riigid kadunud ja nii ei teatagi, millise rahvuse kultuuris on osa ka Sumerist!

VANA-MESOPOTAAMIA

Halafi periood, 6500-5500 e.Kr.

Ubaid periood (Eriline keraamika!), 5500-4000 e.Kr.

IV aastatuhande lopp e.Kr. – u.2350 e.Kr. – SUMER linnriigid Uruk, Ur, Umma, Lagaš jt.



Uruk, maailma esimene linn, u.3500 – 3000 a. e. Kr (msn.encarta annab aja 4000-3500): vara-dünastiline periood 2900-2350 eKr. ja legendaarne kuningas Gilgameš u.2700.

u. 2350 e.Kr. – u.2150 e.Kr. – AKADI RIIK (valitsejad Sargon I Suur, Naram-Sin)

u.2150 e.Kr. – 2065 e.Kr. – nomaadide guttide ülemvõim

Neo-sumeri periood alates u.2065 e.Kr. – 3.Uri dünastia: semiidistunud sumerite

linnriigid(Ur, Lagaš jt), (valitseja Gudea)



u.1830 e.Kr. – 1530 e.Kr. BABULOONIA RIIK , 18.saj e.Kr. Babüloonia valitseja

Hammurapi



ASSÜÜRIA IMPEERIUM JA UUS-BABÜLOONIA

Alates u. 1600 e.Kr. – HETIITIDE RIIK Väike-Aasias

Alates u.1360 e.Kr. – ASSÜÜRIA RIIGI tõus

612 e.Kr. meedlased ja babüloonlased purustavad Ninive

605 e.kr. Assüüria riigi lõpp

625 –539 e.Kr. UUS-BABULOONIA RIIK kuningas Nebukadnetsar II periood 604.-562

(625.-539.)

539 e.Kr. – PARSIA vallutab Babüloni

Mesopotaamia üldiseloomustus:

Vähe looduslikku ehitusmaterjali (kivi). Kasutati õhu käes kuivatatud telliskive – ei säili ajas ja

seetõttu arhitektuurileide vähe.

Väljakaevamistel XIX saj. leitud suurel hulgal Mes. kunsti mälestisi. Vanad leiud põhiliselt

keraamikatooted, mida on leitud mujalgi Ees-Aasias (Elami pealinn Susa) – Elam-Susa kultuur. Arhailist perioodi raske käsitleda ka ajaliselt. Esiajalooline kultuur hääbub IV a. tuhande lõpul. Uri dünastia – vanim ajaliselt määratletav ajalooline periood. Kultuuri rajajad sumerid.(ilmselt semiidi keelerühm) – lõunapoolsetel aladel ja varem ka põhjaosas.

Akadlased vallutasid, võtsid üle ka sumerite loodud kultuuri. Babüloonia valitseja Hammurapi ühendas Põhja –M. ja Lõuna-M. u. 1800 eKr.

III. a. tuhandest tähtsustub Tigrise ülemjooksu maa Assüüria (pealinn Assur). Algul Sumeri ja Akkadi mõjualas, tugevneb IX – VIII saj. eKr. – rajatakse Assüüria suurriik – mõju kogu Ees-Aasias, kaasaarvatud Egiptus. Pärast pealinna Ninive purustamist 605.a Uus-Babüloonia lühike õitseng kuni Pärsia (Iraan) kuninga Kyrose vallutuseni 539.a. Edasi juhtiv roll Idamaa kunstis pärslastel. Iraani kunsti õitseaeg lühike, kuni Aleksander Suure vallutusteni 330.a. (Vanast Oriendist veel:

*Hetiidi riik Väike-Aasia idaosas

*Urartu – üks esimesi riike Anatoolias (tänapäeva Türgi) peale hetiitide riigi purustamist.

Anatoolias ka

*Früügia


*Lüüdia

*Lüükia


*Foiniikia - ulatus Lähis-Idas Vahemere idaosast Küprosele, Hispaania idarannikule, Põhja-Aafrikasse. Avaldas mõju ka juutide kunstile – X saj. eKr. Saalomoni tempel Jeruusalemmas, nüüdseks hävinud

Vana-Babüloonia (sumeri, akadi ja babüloonia)

Ehitistest astmelised templitornid tsikuraadid – (! Hilisem Paabeli torn),

Vanemad reljeefid primitiivsete ja kohmakate vormidega , meisterlikum ümarplastika Urukist

Esiajaloolised mosaiigid!(koonusmosaiik linnaehituses)

Palvetajate kujud...- Varase dünastia skulptuurid, 2900 – 2350 e.Kr.

Varka vaas Uruki templist

Valitsejate kujud

Õukonnadaami ehted – nn Sumeri stiil, Kuninga Haua ehted, ehted valitseja hauast , Ur, 2500 a.e.Kr.

Preester-kuningas Gudea. 21.saj. e.Kr. -istuv figuur

Silindriliste pitsatite jäljendid ja pitsatkivid, Ur, 2200. a.e.Kr., pitsatid Akkadi impeeriumist 2350 –2150 e.Kr., albiit, lasuriit, punane jaspis

Keraamika Vana-Babüloonia perioodist, 2000-1700 e.Kr.

Kuld, hõbe & pronks



ASSÜÜRIA

Kunst tugevasti mõjutatud babüloonia kunstist, ilminguid ka Egiptusest. Siiski omanäoline

tervik! Vanimad leiud Assurist. Kunsti õitseaeg IX-VII saj. e.Kr.

Linnad: Nimrud (Kalah), Horsabad (Dur-Šarrukin), Ninive (Kujundžik). Sargon II lossi varemed. Horsabadis: seinad reljeefidega, seinamaalid, alabasterplaadid, sambad VIII saj. teisest poolest. Võlvitehnika haudade ja veevärgi ehitistes. Ornamentika – geomeetrilised motiivid, taimevormid (rosett, palmett), tunda Egiptuse mõjusid. Stiliseeritud käsitlus, kuid väga peen väljatöötlus.



*Inimesepeaga lovi (lamassu), Nimrud, 883-859.e.Kr., alabaster (kips)

*Reljeef kuninga ja teda saatva eunuhhiga, alabaster

*Nuubialane kitsega, elevandiluu. 8.-7.saj.e.Kr., foiniikia stiil

Tiivulised...Mesopotaamia jumalad, vaimud, deemonid

Reljeef Ninive paleest, 7.saj.e.Kr.-kuningas Assurbanipali aiapidu – iseloomustab

ruumikujundust, mööblit(lamendid, lauad, leentoolid), rõivastust.



Silinderpitsatid

Pronksesemed 8.saj.e.Kr

Eguptiseeritud figuurid , sfinksi kujutised, 8.-7.saj e.Kr., Nimrud (tugevasti Egiptusest mõjutatud foiniikia stiil). Elevandiluust esemeid

UUS-BABüLOONIA (kaldea kultuur)

Marduki tempel, Paabeli torn, nebukadnetsari lossi koos rippuvate aedadega.



Glasuuritud savitelliste kasutamine – Ištari väravad. (protsessioonitänav! Lõvid, harjad, lohed)

Rosetikujundiga kaunistatud tellised (721. – 705.e.Kr.), (Khorsabad)

Üldist teavet kunstkäsitöö liikidest:



NAHATÖÖD

Naha parkimiskunst varasem kirjakunstist (kaljujoonised, sarkofaagimaalingud).-

Nii Mesopotaamia kui Egiptuse alalt on leitud kauneid nahast esemeid. Tuntakse naha

parkimist, värvimist. Valmistati punast, rohelist, sinist, kollast nahka. Vanades tsivilisatsioonides tunti paljusid erinevaid nahakaunistusvõtteid – nahalõiget (sälgutus, augustustehnika), nahavooli (lamevool, lõiketehnika, ümarplastika, joontehnika), aplikatsiooni, intarsiat, nahkesemete vormimist.



TEKSTIIL

Kudumine kui vanim käsitöötehnika sai alguse kiviajal. Erinevat sorti algelised kudumisraamid/kangaspuud. Radioaktiivse süsiniku ja DNA uurimismeetodid lubavad tänapäeval täpsemalt dateerida leide. Tunnusmärgid riietuse kasutamisest Mesopotaamias ulatuvad isegi juba ajavahemikku 8000-7000 a eKr. Kudumine käsitelgedel oli Aasia maades kaugelt varem arenenud kui Euroopas. Tekstiilikiududest (ingl.linen) kasutusel kõige rohkem lina - tüüpiline taim nii Mesopotaamias, Assüürias kui ka Egiptuses (ingl.flax). Kasvab siiani metsikult Pärsia lahe ääres Kaspia ja Musta mere ääres. Hiljem lisandus nn siiditee arenemise käigus sissetoodud siid. Vaibakudumise arengus on sõlmvaiba kodumaaks just Assüüria – losside sisustuses ja ka tubade jagajana palju vaipu (Sargon II palee!)



KERAAMIKA

Ubaidi perioodi Elam-Susa toodang erineb eelnevatest oma väga kõrge vormikultuuri ja dekoori poolest: suured peekrikujulised helekreemid anumad, maaling ooker –ja umbrapruuniga. Ka suured kausid. Huvitavad stiliseeringud –linnud, loomad, viljapead, ussid, teod. Geometriseeritud vormikeel, suur ja lopsakas käekiri. Kõige varasem kunstipärane keraamika! Sumeri-Akkadi perioodist juba ka glasuur – näit. põletatud tellistel punast ja helesinist, tsikuraatidel. Eriti huvitav glasuuri-mosaiigi näide Ištari väravad Uus-Babüloonias.



Mesopotaamias esimene kunstide süntees – arhitektuur aluseks + skulpturaalsed

sambad+ mosaiik maalinäitena.

METALLITÖÖ

Karikad kullast, ka ehetes kuld +lihvitud (pool)vääriskivid.(Vt nn Kuninga Haua ehted).

Töötlus peen

MÖÖBEL.

Suures osas toetutakse rekonstruktsioonidele kunsti näidete järgi. Tehnoloogiliselt on enamus detailide ühendamise võtteid pärit juba Mesopotaamiast. Rikkaliku dekooriga ruumides kullatisega mööbel – sarnane nii Egiptuses ja ka antiigis hiljem kasutatavaga (lamendid, leentoolid, lauad)



http://worldimages.sjsu.edu/kiosk/artmedia.htm

EGIPTUS

PERIODISEERING

  1. NEOLIITILISED KULTUURID u7000 – 4500 e.Kr.

  2. EELDÜNASTILINE PERIOOD 4500 – u.3050 eKr. Umbes 3000 eKr. Lõuna –ja Põhja-

  3. Egiptuse ühendamine.

  4. VARANE RIIK 3100 – 2649

  5. VANA RIIIK 2649 - 2150

  6. I KILLUSTUMISE AEG 2150 - 2030

  7. KESKMINE RIIK 2030 - 1640

  8. II KILLUSTUMISE AEG 1640 - 1550

  9. UUS RIIK 1550 – 1070 1375 –1358 AmenhotepIV (Ehnaton)

  10. III KILLUSTUMISE AEG 1070 - 712 743-664 Nuubia kontroll, 669 e.Kr. Assüürlased tungivad

  11. Egiptusesse

  12. HILINE RIIK 712 – 332 525 e.Kr. vallutab Pärsia Egiptuse

  13. MAKEDOONIA & PTOLEMAIOSTE AEG 332 – 30 332 e.Kr. vallutab Aleksander Suur Egiptuse

  14. (HELLENISTLIKUD VALITSEJAD)

  15. ROOMA VALITSUS 30 e.Kr. – 330 AD

Egiptuse eeldünastialine (arhailine) periood

Neoliitilised leiud,u.7000-4500 e.Kr.

Keraamika ( ! Inimese jalal seisev kauss eeldünastialisest perioodist, ilmselt 3750-3550 e.Kr. Elevandiluust kammid, u 3200 e.Kr. , elevandiluust kujukesed, u 3750-3550 e.kr.

Maalitud keraamilised anumad. Metallvaagnad



Vana Riigi aegne Egiptus 2649-2150 e.Kr – püramiidide aegne Egiptus

3.-6.dünastia aeg – üks dünaamilisemaid Egiptuse kunsti arengus, tuntud kõige enam Sakkara ja Giza astmikpüramiidide (vaarao Cheopsi suur püramiid!) järgi. Sündisid generatsioonideks püsima jäänud vormid ja kujundid. Arhitektid ja ehitusmeistrid arendasid monumentaalstruktuure võimaldavaid tehnikaid. Esimesed elusuurused puust, vasest, kivist kujud. Dekoratiivne kivinikerdus – reljeefid. Kujundid äärmiselt elutruud ja detailirikkad – loomad, taimed, isegi maastikud. Maalingud templites ja hauakambrites.

Kaks põhilist vajadust: kindlustada kehtivat korda ja võita surm, säilitades elu hauajärgselt.

Tulemuseks Egiptuse kunstnike omandatud ja enam kui 3000 aastaks vaidlematult kehtestatud formaalsete kaanonite süsteem, mis defineerib Egiptuse kunsti. Tarbekunsti arengut tingis vajadus ümbritseda end ilusate elegantsete esemetega –juveelitooted, kaunis inkrusteeritud mööbel, anumad kosmeetikale –lai erinevate materjalide kasutus.

Egiptuse käsitöömeistrid olid organiseerunud spetsialiseerunud ametiseltsidesse ja see regulatsioon aitas tagada kõrget tarbeesemete kvaliteeti. Hoolikalt viimistletud nikerdatud ja dekoreeritud kivivaasid ja sistrumid (religioossetel eesmärkidel kasutatud kõristid, ohverdati ka matuste puhul), jäljendavad sageli terrakotast ja metallist prototüüpe.

*Jumalad ja jumalannad

*Levinumad poosid ja žestid

*Ülem – ja alam-Egiptuse sümbolid

*Sagedasemad hieroglüüfid

· Kheper - skarabeus-mardikas tähendab “saabumist” ("to become") või “saavutamist”( "to

evolve") Elu ja surma amulett, sümboliseerides uuestisündi..

· Shen - mark köieringist, sümboliseerib kõiki päikese ringlemisega seotud protsesse. Amuletina

pakuvad köied ja sõlmed kaitset.

· Ankh - võimalik, et sandaali rihm või painutatud amb, tähendab “elu”, “elama”. Sageli hoitud

jumalannade kätes, kes pakuvad seda vaaraole.

· Wedjat silm - "taastatu kõla” , kasutati kaitsena kurja vastu, kujutab Horuse pistriku ühendust

inimsilmaga

· Ka - individuaalne elujõud, kahe ühendatud ja ülestõstetud käsivarre kujutis

Ilusad näited arhailise Egiptuse metallehistööst:

Kaks kuninganna Hetep-heres´ i käevõru. Giza, 4. Dünastia, ca. 2575–2550 e.Kr.

Hõbe, türkiis, lapis lazuli, karneoolid, diam. 8-9 cm, Egyptian Museum, Cairo.

Käevõrud on hoolikalt väljatöötatud ja dekoreeritud liblikakujulise kalliskividest inkrustatsioonilise kompositsiooniga. Poolvääriskividele on enne antud kuju ja siis nad otse hõbedasse uuristatud süvenditesse kinnitatud. See tehnika oli arhailises Egiptuse juveelikunstis küllaltki ebatavaline ja tunnistab metallitöö alaste oskuste kõrget taset Vanas

Riigis. Liblikad on haruldane subjekt juveelikunsti jaoks, kuigi samasuguseid on sageli kujutatud dekoreeritud hauakambrites. Käevõrud olid ilmselt kuninganna igapäevaselt sagedases tarvituses- leiti puust juveelikasti jäänuste seest. (Matuseehted oleksid kaunistanud tema muumiat.)


  1   2   3   4   5   6   7   8   9   10   11


База данных защищена авторским правом ©shkola.of.by 2016
звярнуцца да адміністрацыі

    Галоўная старонка