Juhtekspert: Arvo Järvet




старонка5/6
Дата канвертавання25.04.2016
Памер321.67 Kb.
1   2   3   4   5   6
Kruusa-liiva kaevandamine

Vallas paiknevad suurematest karjääridest Välgi-Selgise ja Järvepera karjäärid. Välgi-Selgise karjääri alal on ehituskruusa varu 470 tuh. tonni ning ehitusliiva varu 413 tuh. tonni, Järvepera karjääris on ehitusliiva varu 133 tuh. tonni. Keskkonnalubade riikliku registri andmeil nimetatud karjääridest liiva ja kruusa kaevandamiseks kehtivaid kaevandamislubasid ei ole. Välgi-Selgise ja Järvepera karjäärides võib edaspidi kaevandamist jätkata, sest sellega olulist keskkonnamõju ei kaasne.



Turba kaevandamine

Vara vallas on üks turba kaevandamisala – Keressaare turbaraba, mis paikneb valla lõunapoolmikul. Tootmisvaru on jäänud järgi kahel kaevandusalal kokku 2.364 mln. tonni. Reservvaru määratud ei ole. Tartumaa Keskkonnateenistus on väljastanud Lauka Turvas OÜ-le kaeveloa nr TARM-063 aktiivvaru kaevandamiseks mahus 409 tuh. tonni ning passiivvaru kaevandamiseks mahus 347 tuh. tonni. Keskkonnalubade riikliku registri andmeil on tegemist ainukese Vara valla territooriumil kehtiva kaeveloaga maavara kaevandamiseks. Keressaare raba põhjaosast turba kaevandamiseks on esitanud taotluse AS Tartu Jõujaam – tootmisala pindala 96 ha. Taotluse alusel on Tartumaa Keskkonnateenistus 5. juulil 2006.a. algatanud keskkonnamõju hindamise. Käesoleval ajal toimub KMH programmi menetlemine. Kuna antud juhul on tegemist detailsemal tasemel keskkonnamõju hindamisega kui seda on valla üldplaneeringu KSH, siis Keressaare turbaraba laiendusega kaasnevatel keskkonnaküsimustel pikemalt ei peatuta. Kaevandamisvõimaluste keskkonnakaitseliste küsimuste kohta peab andma vastuse nimetatud KMH.


Vahekokkuvõte: Kruusa ja liiva kaevandamine Välgi-Selgise ja Järveküla karjäärides ei põhjusta kahjulikku mõju keskkonnale. Liiva-kruusa kaevandamisel tuleb arvestada Vara valla vajadust vallateede korrashoiuks vajaliku materjali saamiseks ka kaugemas tulevikus. Keressaare turbamaardla täiendava kasutuselevõtuga kaasneva keskkonnamõju küsimused selgitatakse praeguseks algatatud KMH käigus.

4.4 Sotsiaalmajanduslikud mõjud
Veevarustus, kanalisatsioon ja reoveepuhastus

Vara vallas on tegemist tagasihoidliku veekasutusega. Samuti on väike heitvee hulk ning heitveereostus. Vee võtmiseks ning heitvee ärajuhtimiseks on vallas olevatele asutustele väljastatud ainult kaks vee erikasutusluba. Tartumaa Keskkonnateenistus on andnud vee erikasutusloa nr L.VV.TM-52719 8. mail 2006.a. FIE-le Ülo Pullissaar kehtivusega 5 aastat Matjamaa vutifarmi veega varustamiseks ja heitvee ärajuhtimiseks Kääpa jõkke. Kokku on lubatud veevõtt D2 veekihist 10.4 m3/d ning 12 tuh. m3/a. Teiseks on vee erikasutusluba (nr L.VV.TM-161744) väljastatud 17. septembril 2007.a. OÜ-le Kenadron. Nimetatud ettevõte on munitsipaalasutus, kes tegeleb Vara vallas veevarustuse, kanalisatsiooni ja reoveekäitlusega. Vee erikasutusloaga on lubatud veevõtt nelja puurkaevuga D2 veekihist:

Kaupmehe puurkaevuga 16 tuh. m3/a;

Kooli puurkaevuga 8.8 tuh. m3/a;

Sepa puurkaevuga 12.4 tuh. m3/a;

Parraste puurkaevuga 12.4 tuh. m3/a.


Kokku on vee erikasutuslubadega lubatud veevõtt 61.6 tuh. m3/a, mis on väike hulk võrreldes võimalike veevarudega. Lisaks toimub veevõtt paljude talukaevudega, kuid väikese veevõtu tõttu (veevõtt alla 5 m3/d) ei ole neile vaja väljastada vee erikasutusluba ning nende kaevude ja veevõtu kohta ei peeta arvestust. Hinnanguliselt on elanikkonna ja talumajapidamistega seotud loomakasvatuse summaarne veetarbimine ca 45 m3/d, mis põhjaveevaru arvestades on väga väike tarbimine. Lokaalveevarustuse ja -kanalisatsiooni olukord on üldiselt rahuldav. Mõningates piirkondades jäävad väga põuasel ajal salvkaevud kuivaks, eriti kõrgematel aladel. Kuid see on üksikjuhtudel esinev probleem ega puuduta käesolevat üldplaneeringu lahendust.
Heitvee ärajuhtimine on vee erikasutusloaga ette nähtud kolmes kohas – Varal, Koosal ja Matjamaal. Lubatud ärajuhitavad heitvee hulka ei ole lubades fikseeritud, kuid määratud on järgmised heitvee kvaliteedinõuded (lubatud kõrgeimad kontsentratsiooni väljalasul):

Heitvee väljalask Hõljum BHT7 KHT Nüld Püld

Vara 35.0 25.0 125.0 15.0 2.0

Koosa 35.0 25.0 125.0 15.0 2.0

Matjamaa 35.0 25.0 need näitajad ei ole loaga normeeritud

2004. ja 2005.a. heitvee hulga ning reostuse andmed (aasta keskmine kontsentratsioon reoveepuhasti väljalasul) on esitatud tabelis 5.
Tabel 5. Vara valla heitvee hulk ja reostusnäitajad 2004–2005.a.


Näitaja

Vara

Koosa

Heitvesi, tuh. m3/a

11.9

17.5


BHT7







mg/l

5.6

8.4

t/a

0.07

0.15

Heljum







mg/l

8.1

8.6

t/a

0.10

0.15

KHT







mg/l

82

124

t/a

0.98

2.17

Püld







mg/l

8.9

0.5

t/a

0.10

0.08

Nüld







mg/l

2.2

4.8

t/a

0.03

0.09

1   2   3   4   5   6


База данных защищена авторским правом ©shkola.of.by 2016
звярнуцца да адміністрацыі

    Галоўная старонка