Juhtekspert: Arvo Järvet




старонка4/6
Дата канвертавання25.04.2016
Памер321.67 Kb.
1   2   3   4   5   6
Kalastikuliselt väärtuslikud veekogud

Keskkonnaministri 3. veebruari 1999. a määruse nr 8 ”Lõheliste (lõhe, mereforell, jõeforell, harjus) kudemis- ja elupaikade nimistu kinnitamine” (jõustunud 17.02.1999) kohaselt on Vara vallas kalastikuliselt väärtuslikud järgmised veekogud:

1) Kääpa jõgi (nr 10537) Tartu-Kallaste maanteetruubist kuni Kaiu järveni;

2) Elmiku peakraav (nr 10538) kogu ulatuses.

Inimtegevuse mõju nimetatud veekogudele praktiliselt puudub. Kuid nii Kääpa jõe kui Elmiku pkr kalastikuline väärtus on vähenenud kobraste tegevuse tõttu.
Vahekokkuvõte: Kõikide kaitsealuste territooriumide ja objektide asukohad on esitatud üldplaneeringu keskkonnakaardil ning planeeringulahendus arvestab keskkonna- ja looduskaitsenõudeid. Kuna koostatava planeeringuga ei nähta ette täiendavat majandustegevust kaitsealadel ega Emajõe suudmeala hoiualal, samuti mitte nende lähikonnas, siis üldplaneeringu rakendamisega olulist negatiivset mõju looduskaitseobjektidele ei avaldu. Vee-elustiku jaoks soodsate tingimuste tagamiseks on vajalik algatada Kääpa jõe ja Elmiku peakraavi füüsilise seisundi korrastamine.

3.1.7 Maastik ja maakasutus
Vara valla territooriumil on tegemist küllalt mitmekesise maastikuga. Peamiseks maastikulise liigestuse kujundajaks on madalad Selgise ja Välgi mõhnastikud ning madalad voorjad künnised (suhteline kõrgus kuni 10 m). Einevused reljeefi liigestuses ning pinnakatte koostises on põhjustanud omakorda erinevusi mullastikus ja maakasutuses. Sel põhimõttel on maastikuüksused eristatud reljeefi ja pinnamoodi arvesse võttes – tegemist on pinnaehitsulike maastikuüksustega. Valla maastiku ilmet ja olemust on olulisel määral kujundanud inimene oma pikaajalise majandustegevusega, millega on kaasnenud maa-asulate, peamiselt külade teke ja areng. Üldjoontes saab rääkida kultuurmaa või loodusmaa domineerimisega maastikest.
A. KULTUURMAA DOMINEERIMISEGA MAASTIKUD:


  1. Vara;

  2. Koosa-Tähemaa

B. LOODUSMAA DOMINEERIMISEGA MAASTIKUD

  1. Välgi-Selgise;

  2. Keressaare;

  3. Emajõe-Suursoo.

Esitatud maakasutuse eripära arvestav maastikuline jaotus on välja kujunenud juba mõne sajandi eest. 20. sajandi põllumajandusmaa omaduste parandamine (maaparandus, kultuurtehnilised tööd, põldude massiivistamine) on ainult süvendanud põllumajandusmaastiku domineerimist. Looduslikud metsaalad toimivad kui puhversüsteemid põllumajandusmaastikele ning need on vajalikud kompensatsioonialad (puhversüsteemid) Vara valla iseloomulikus kultuurmaastikus. Kuna Eestis on viimase kümnekonna aasta jooksul tehtud maakondade väärtuslike maastike teemaplaneeringud, kus maastike väärtust hinnati peamiselt vaatelisest aspektist, siis käesolevas töös esitatud maastikulisel liigestusel pikemalt ei peatuta.


Vara valla maastike põhijooned jäävad püsima ka lähemas tulevikus, sest üldplaneeringuga ei ole kavandatud maakasutuse struktuurimuutusi. Välgi-Selgise metsaalad jäävad ka edaspidi suurimaks puhkemetsaks valla piires. Metsamaastikuks jäävad ka Metsakivi ja Tähemaa ümbruse väiksemad metsaalad. Põllumajandusliku maakasutusega alad jäävad üldplaneeringu kohaselt ka edaspidi kasutusse, juhul kui ei toimu täiendavat põllumajandusmaa kasutusest väljalangemist.
Kuna elamuehitus on kavandatud olemasolevate hoonestusalade jätkuna, siis planeeringu elluviimine praeguseks väljakujunenud maakasutust kokkuvõttes ei muuda. Puhkemetsade säilitamine ning rohevõrgustiku arendamise võimalused jäävad ka edaspidi soodsaks.

Väärtuslikud maastikud

Kuid valdade üldplaneeringutes on olulisem käsitleda maastikke peamiselt nende välisilme seisukohast tulenevalt. Maastiku välisilme tegureid ehk vaatelisi väärtusi arvestatakse väärtuslike maastike väljaselgitamisel ja need alad on huvipakkuvad turismi arendamisel.


Vara valla väärtuslike maastikena on käsitletud alasid, mis on määratletud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” alateema „Väärtuslikud maastikud“ raames. Väärtuslike maastikena käsitletakse suuremal määral kultuurmaastikku. Kultuurmaastiku all mõistetakse domineerivalt põllumajandusliku kasutusega alasid koos asustusega, teedega ning seal esinevate looduslike maastikuelementidega. Peamiselt on väärtustatud traditsioonilist pärandkultuurmaastikku, kus esineb järgmisi maastikulisi väärtusi:

  1. on säilinud 1920–1930-ndate aastate asustus- ja maakasutusstruktuur;

  2. kus on kontsentreeritult ja hästi säilinud meie “maastikumälu” muinasajast tänapäevani;

  3. maastikega seotud vaimne pärand – kultuurilooline väärtus.

Väärtuslike maastike valikul on lähtutud arusaamast, et need on alad:



  • mis võiksid saada maastikuhoolduslepingute objektiks, kui selleks tekivad vahendid;

  • mille piirides võiksid kehtida teatud ehitus- ja kasutustingimused;

  • mille piirides maaomanik või -valdaja peaks selleks volitatud ametkonnaga kooskõlastama maastikku muutvaid tegevusi.

Maastikuliste väärtuste alusel on eristatud kolme kategooria maastikud:

    1. maakondlik, võimaliku riikliku tähtsusega maastik;

    2. maakondliku tähtsusega maastik;

    3. kohaliku tähtsusega maastik.

Tartu maakonna väärtuslike maastike välja valikul ei ole laskutud detailidesse, kuna antud teemat peetakse vajalikuks edaspidi täpsemalt käsitleda omavalitsuste üldplaneeringute tasandil. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka käesolevas KSH aruandes väärtuslike maastike detailsem analüüs, milles antakse mõningal määral hinnangulisi soovitusi väärtuslike maastike teema edasiseks arendamiseks.


Peatumata pikemalt väärtuslike maastike eristamise metoodikal, tuleb märkida, et väärtuslikud maastikud on jaotatud kolme erinevasse klassi:

  • I klassi alad – kõige väärtuslikumad, maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad (I);

  • II klassi alad – väga väärtuslikud, maakondliku tähtsusega alad (II);

  • III klassi alad – väärtuslikud, kohaliku tähtsusega alad (III).

Üldandmed Vara vallas olevate väärtuslike maastike kohta on esitatud tabelis 5 ning lühikirjeldus LISAS I.
Tabel 4. Vara valla väärtuslikud maastikud Tartumaa vastava maakonnaplaneeringu andmeil


Nimi

Indeks

Klass

Pindala, ha

Tähtsus

Välgi

K1

P

1261

kohalik

Põdra-Tähemaa-Viira

P1

P

2103

reservala

Välgi ning Põdra-Tähemaa-Viira maastikud on loetud probleemseteks aladeks. Niisugustele aladele (maastikele) on iseloomulik asustuse kahanemise, elanikkonna vananemise ja traditsioonilise maamajandustegevuse soikumise tõttu senise maastikuilme kadumine looduslike protsesside toimel.


Hinnatavas Vara valla üldplaneeringus on arvestatud väärtuslike maastike funktsiooniga ning kaitsevajadusega, Esitatud on tingimused väärtuslike maastike, ilusate teelõikude ning vaatekohtade säilimise tagamiseks. Vara valla väärtuslike maastike põhijooned ning ulatus jäävad püsima ka lähemas tulevikus, sest üldplaneeringuga ei ole kavandatud maakasutuse struktuurimuutusi. Vaadeldava väärtusliku maastiku väga oluliseks tunnuseks on see, et ta toimiks tänapäevase aktiivse majanduselu tingimustes ja oleks sotsiaalselt elujõuline. Sellest tulenevalt saab maastiku väärtuslike elementide puhul kasutada maastikuhoolduslikel eesmärkidel ka põllumajanduse ja sotsiaalarengu valdkonna toetusi.
Käesolevas KSH aruandes tehakse ettepanek muuta Tartu maakonnaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" väärtuslike maastike osas. Reservalade hulgast on põhjendatud välja arvata Põdra-Tähemaa-Viira maastik. Tartumaa maakonnaplaneeringu väärtuslike maastike teemaplaneeringus on Põdra-Tähemaa-Viira maastiku kohta märgitud järmist: ”Suhteliselt hästi säilinud talumaastiku struktuur, mis kahjuks võssa kasvanud. Külade hõre asustus paikneb peamiselt maantee ääres. Tee on ühtlasi Peipsi-äärse madaliku ja lainjalt tasandikulise Kagu-Eesti lavamaa piir, mis on looduses astangute ja kaldavallide reana hästi jälgitav. Arvamine potentsiaalselt väärtuslikuks tuleneb maastiku tänasest ilmest, kus kultuurmaastikule iseloomulik maastikukasutus ja –hooldus on taandunud looduslike protsesside toimel.”
Viimastel aastatel on Põdra-Tähemaa-Viira maastikus veelgi vähenenud põllumajanduslik maakasutus ning kunagine üksiktaludega kultuurmaastik on oluliselt muutunud maastikuilmelt vaesemaks. Pealegi on taolisi maastikke nii Tartu maakonnas kui ka mujal Lõuna-Eestis lainjatel tasandikel rohkesti, mis tähendab, et tegemist ei ole tähelepanuväärse maastikuga.

3.1.8 Rohevõrgustik
Roheline võrgustik koosneb suurematest tuumikaladest ja neid ühendavatest koridoridest (joonis 2). Kaitsealad, metsad, sood jms on võrgustiku tuumikuiks. Kuigi kaitsealade põhieesmärk on looduse kaitse, kaasneb kaitserežiimiga keskkonda kujundav efekt. Võrgustikku kuuluvaks võib lugeda ka ajalooliselt väljakujunenud pärandkultuurmaastikke.
Kui tuumikalade pindala on piisavalt suur, tagab see nende piisava koormustaluvuse ja kompensatsioonivõime inimkoormuse suhtes. Koridorid ühendavad struktuuri tervikuks, kus on võimalik liikide levik ja asurkondade genofondi vahetus, ning sedakaudu kohalike looduskahjustuste korvamine ja loodusliku mitmekesisuse säilumine. Koridoride näol säilitatakse loodus inimasustuse sees ja selle vahetus läheduses. Tuumikalad peaksid jääma valdavalt väljapoole intensiivse inimmõju piirkonda.
Tartu maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, mis valmis 2004.a., on Vara vallaga seotult eristatud järgmised rohevõrgustiku tuumikalad ja koridorid:

    1. Tuumikalad:

  1. Emajõe-Suursoo tugiala. 267.7 km2 pindalaga riigi tugiala (käsitletav ka rahvusvahelise rohevõrgustiku tugialana), millest Vara valda jääb selle põhjapoolmik. Vara vallas olev tugiala on praktiliselt kogu ulatuses ulatuses kaetud soode ja metsadega. Tugiala funktsiooni käesolev üldplaneering ei mõjuta.

  2. Vara tugiala. 50.4 km² pindalaga maakonna suur tugiala asub valla põhjaserval, moodustudes Välgi-Selgise metsadest. Tugiala piirneb Alatskivi tugialaga. Tugiala funktsiooni käesolev üldplaneering ei mõjuta.

  3. Kääpa jõe tugiala. 11.6 km² pindalaga maakondlik väike tugiala asub Vara valla põhjapoolmikul ulatudes Vara tugialalt Jõgeva maakonda jääva Kaiu tugialani. Ala teljeks on Kääpa jõe ülemjooks. Tugiala funktsiooni käesolev üldplaneering ei mõjuta.

Viimastel aastatel aset leidnud majanduslik tegevus ei ole halvendanud rohekoridoride ja tugialade seisundit Vara vallas.

Joonis 2. Väljavõte Tartumaa rohevõrgustiku kaardist.
Vaadeldavas üldplaneeringus on rohelise võrgustiku teemat põhjalikult ja ammendavalt käsitletud. Informatsioon rohelise võrgustiku alade paiknemise kohta on toodud üldplaneeringu joonistel. Esitatud on nõuded rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks ning planeeringu joonistele on kantud rohevõrgustiku riiklikud, piirkondlikud ja maakondlikud tuumalad ning rohekoridorid. KSH aruande eelmises osas esitatud soovitused väärtuslike maastike toimimiseks ei lähe vastuollu rohelise võrgustiku ala eesmärkidega.

3.2 Sotsiaalmajanduslikud tingimused
Vara valla areng aõltub suuresti riigi üldisest majanduskasvust, mis annab lootust kavandatud tulevikuplaanide elluviimiseks. Tähtis on, et vald tagaks soodsa arenduskliima ning planeeriks hoolikalt perspektiivsete tegevuste kavandamist. Valla edasise arengu esmaseks eelduseks on praegused ja tulevased elanikud. Olemasoleva elanikkonna säilitamise ja uute elanike valda juurde toomise aluseks on eelkõige hea elukeskkond, s.h. puhas ja tervislik ümbruskond, puhkuse ja vaba aja veetmise võimalused, ka tööhõive, teenuste kättesaadavus ja muud sotsiaal-majanduslikud tingimused.
Üleriigiline planeering Eesti 2010 seab üldisteks eesmärkideks järgmised tegevused:

    1. inimeste põhivajaduste ruumiline rahuldamine;

    2. Eesti asustussüsteemi ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine;

    3. asustuse ruumiline tasakaalustamine;

    4. looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ruumilist arengut vaja suunata nelja peamise komponendi kaudu: asustus, transpordiühendused, energeetika ja roheline võrgustik.
Vara vallas on võimalik eriti tõhustada põllumajanduse, kalakasvatuse ja puhkemajanduse arendamist. Vara valla üheks olulisemaks väärtuseks on põllumajandusmaa ja mets. Taime- ja loomakasvatus on olnud traditsiooniline ja üks peamine piirkonna tegevusaladest, mis annab tööd märkimisväärsele osale elanikest. Põllumajanduse taasarendamine võimaldab tagada traditsioonilise asustus- ja maakasutusstruktuuri.
3.2.1 Teedevõrk ja liiklus
Vara valda läbib Tartu maakonna üks olulisem ühendustee – Aovere-Kallaste-Omedu tugimaantee. Teiste riigi registris olevate teede tähtsus on väike. Viimastest olulisem on Koosa-Varnja kohalik maantee, millel on teiste teedega võrreldes suurem riigikaitseline tähtus (juurdepääs Peipsi rannikule, sh Varnja piirivalvekordonile). Aovere-Kallaste-Omedu tee tähtsus tuleneb sellest, et ta võimaldab mugavat, sujuvat ja turvalist liiklemist, kaasaegset ja kliendikeskset teenindust pääsemaks Emajõe ja Omedu jõe vahelisele Peipsi rannikuvööndi piirkonda. Turismikoridorina on Aovere-Kallaste-Omedu tugimaantee olulise tähtsusega alternatiiviks Tartu-Jõhvi maanteele Aovere-Mustvee vahelisel lõigul.

3.2.2 Tootmisettevõtted
Põllumajandus.

Seoses põllumajandusliku tootmise suure langusega viimase 15 aasta jooksul on Vara vallas tootmistegevus tagasihoidlik. EL põllumajandustoetuste arvel on põllumajanduses märgata viimasel kahel-kolmel aastal elavnemise tendentsi, kuid tootmismaht on jäänud endistviisi väga väikeseks. Suurem osa kolhoosi-sovhoosiaegsetest tootmishoonetest seisavad kasutamata ja on osaliselt lagunenud. Niisugune olukord on põhjustanud jätkuvalt väiksema majanduskasvu ja suurema tööpuuduse kui mujal Eestis. Tootmise väikese mahu tõttu ei ole Vara vallas põllumajandusega seoses olulisi keskkonnaprobleeme.


Liivanina paadisadam.
Vara valla üldplaneeringu koostamise I etapil (Hendrikson & Ko töö ”Vara valla üldplaneering aastani 2015. Vahearuanne, 2005) läbi viidud seminaridel käsitleti ka piirkonda jäävat Emajõe-Suursoo looduskaiteseala, millel võiks kohalike elanike arvates olla suurem tuntus ning parem ligipääsetavus. Vajalikuks peeti loodusturismi tugipunkti väljaehitamist, sest piirkond pakub huvi ka kohalikele elanikele. Sellest tulenevalt Vara vallavalitsus osaleb Tartumaa Omavalitsuste Liidu kaudu korraldataval Emajõe sildumisrajatiste projektis, mis hõlmab ka Koosa jõe suudmesse Liivanina paadisadama rajamist. Liivanina paadisadama detailplaneering ning projekt valmisid 2006. aastal ja praeguseks on planeering kehtestatud. Detailplaneeringule ja projektile tehti keskkonnamõju hindamine täpsusastmes, mis võimaldab otsustajal saada piisavalt informatsiooni keskkonnalubade väljastamiseks. Liivanina paadisadama detailplaneeringu KMH aruande on heakskiitnud Tartumaa Keskkonnateenistus. Eeltoodust tulenevalt Liivanina sadama teemat käesolevas KSH aruandes rohkem ei käsitleta. Rõhutada tuleb Liivanina paadisadama prioriteetsust valla piiresse jääva Peipsi rannikuala arendamisel ning kohalike elanike huvidega arvestamisel.

3.2.3 Jääkreostus
Suured keskkonnareostajad või keskkonnaohtlikud objektid Vara vallas puuduvad. Samuti ei toimu intensiivset suurpõllundust. Vara vald jäi puutumata endistest Nõukogude Liidu sõjaväeobjektidest. Põllumajandusega seotud jääkreostus on praeguseks likvideeritud – väetise- ja taimekaitsevahendite laod ning küttemahutid valdavalt likvideeritud ning sõnniku- ja silohoidlates ja nende ümbruses olnud reostus loodusliku puhastuse teel lakanud olemast. Rekultiveeritud on endised prügilad (Papiaru külas olev Riivese prügila).

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU
Eelduseks on, et üldplaneeringuga kavandatud tegevused avaldavad keskkonnale eeldatavalt positiivset mõju. Nende elluviimisel võib aga paratamatult ette tulla ka mõningaid keskkonnale negatiivseid mõjusid. Üldiselt loetakse positiivseks sellised tegurid, mis aitavad kaasa keskkonna tasakaalustatud arengu eesmärkide saavutamisele. Negatiivsed seevastu on keskkonnale ebasoodsad mõjud, mis tihti siiski kaasnevad püstitatud vajalike arengueesmärkide saavutamisega ning vajavad seepärast leevendamist või minimiseerimist.
Üldplaneeringu rakendamise üks peamisi eesmärke on inimese elukeskkonna kvaliteedi tõstmine, mis eeldab ka tasakaalu säilitamist looduskeskkonnaga. Vara valla edasise heaolu üheks aluseks saab kindlasti pidada siinse väärtusliku looduskeskkonna säilitamist ja eksponeerimist. Vastasel korral võivad koos loodusega halveneda ka muud tingimused. Seetõttu on tähtis nii olemasolevate probleemide lahendamine kui arenguteele kerkivate uute probleemide vältimine. Vastasel korral võivad koos loodusega halveneda ka muud tingimused, sest Vara vallas ei ole põllumajandus enam mitte põhiline tööhõive kindlustaja nagu 20. sajandil.

4.1. Maakasutuse sihtotstarbe muutmine
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5 „Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused“ on esitatud maakasutuse sihtotstarbe praegune ja planeeringukohane olukord. Maakasutuse määramisel on seatud eesmärgiks valla olemasoleva maafondi paindlikum ja otstarbekam kasutamine. Ülevallaliseks maakasutuse juhtfunktsiooniks jääb endiselt põllumajanduslik ja metsamajanduslik maakasutus, kusjuures nende omavaheline ruumiline erinevus on selgelt välja kujunenud ning planeeringulahendus arvestab seda täiel määral. Metsade pindala ei vähene, pigem saab suureneda võsastuvate põldude ja kasutusest välja langenud looduslike rohumaade arvel. Maakasutuse sihtotstarbe muutused on tagasihoidlikud.
Põhjendatud on arvestada ka kalakasvatusega Kääpa jõe ülemjooksul ning Amme jõe keskjooksul. Kalakasvatuse arendamiseks on Kääpa jões piisaval hulgal kvaliteetset vooluvett ning kalakasvatust on võimalik seostada turismi ja puhkemajanduse eesmärkidega. Kalakasvatuse laiendamine ei lähe vastuollu veekogude kaitseks ette nähtud loodus- ja keskkonnakaitse nõuetega.
Elamumaa. Traditsiooniliselt väljakujunenud asustusmustrit Vara vallas ei muudeta. Väikesepindalalised elamumaad reserveeritakse üldplaneeringuga täiendavalt olemasolevatesse tiheasustuspiirkondadesse, mis tähistavad soovitavaid suundi elamuehituse arendamisel – tiheasutusalade laienemist. Asustuse tihendamiseks piiritletud tiheasustusalal väljaspool selle miljööväärtuslikku osa on suurepindalalisi kinnistuid ja vaba maad piisavalt. Elamumaade arendamisel olemasolevate tiheasustusalade baasil on positiivne sotsiaalne mõju – võimaldab kõrgema kvaliteediga elukeskkonna kujunemist, kus on paremini kättesaadavad pakutavad avalikud ja muud teenused ning võimalus laiendada elamukeskuse infrastruktuuri teenuseid (ühisveevärk, ühiskanalisatsioon, sideteenused) uutele elamualadele ning tagada elanikele head ühendusvõimalused olemasoleva teedevõrgu kaudu. Elamualade laienemine kompaktse hoonestuse põhimõttel toetab efektiivse ja sihipärase maakasutuse läbi ka maakonnaplaneeringu ja valla arengukava eesmärke. Kirjeldatud elamualade arendamine ühtib ka ajaloolise asulamaastiku funktsionaalse säilitamise eesmärkidega.
Tootmise ja äritegevusega seotud maad – uute tootmisettevõtete rajamine toimub olemasolevatele tootmismaadele, uusi tootmismaid juurde ei planeerita. Vara valla ettevõtluse reservala moodustavad eelkõige kasutusest välja langenud põllumajandusehitised ning nende juurde kuuluv maa. Tegemist on endise tootmismaa aktiivse kasutamise võimaldamine, mis olulisi keskkonnaprobleeme ei tekita.

Põllumaad – väärtuslikud põllumaad kuuluvad säilitamisele ning nendel aladel on maakasutuse sihtfunktsiooniks maatulundusmaa. Põllumaadel ei ole soovitav üldjuhul uusehitiste rajamine, välja arvatud kohtades, kus maakasutuse otstarve on juba eelnevalt teine või on ehitustegevus käesoleva planeeringuga ette nähtud.
Puhke- ja virgestusalad – antud otstarbega maadena reserveeritakse puhkemajandusliku ettevõtlusega piirkonnad, kus võidakse pakkuda puhkemajanduslikke teenuseid või kujundatakse kohalike elanike vaba aja veetmise ning rahvaspordi harrastamise kohtadeks. Peamiselt paiknevad puhkemajanduse arendamisega seotud kohad Välgi ümbruses, mis ei satu vastuollu valla looduslike eelduste mitmekesise kasutuse eesmärgiga.
Vahekokkuvõte: Käesolev planeeringulahendus jälgib Vara valla arengukava põhimõtteid. Lahenduse elluviimine olulise mõjuga keskkonnaprobleeme ei tekita. Säilivad juba väljakujunenud elamu- ja tootmisalad. Maakasutuse sihtotstarbe väikesed muutused on põhjendatud ja kooskõlas valla ruumilise arengu käiguga. Toodud maakasutusmuudatuste põhjal ei teki uusi keskkonnaprobleeme ega halvene praegune olukord. Maakasutuse muudatused on minimaalsed ning seotud täiendavate tihehoonestusalade ning puhkealade rajamisega. Looduslike kõlvikute muutust üldplaneering ette ei näe; metsade pindala ei vähene. Ühiskondlike hoonete maa kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alusena ning nende teenindusmaa näol säilib. Samuti säilivad senised üldmaad: puhke- ja virgestusalad, kalmistud ning hooldatavate ja looduslike haljastute maa, kusjuures hooldatavate haljasmaade pindala suureneb.

4.2. Suuremad tootmisehitised
Sõltuvalt looduslikest piirangutest ja valla puhkemajandusele orienteeritusest ei olnud üldplaneeringu koostamise ajal ka erilist survet tootmisalade arendamiseks. Reserveeritud alade määramise eesmärk on eelkõige parandada näiteks ka teeninduse ja kaubandust taset ning luua lisatöökohti.
Esitatud üldplaneeringu lahenduse kohaselt ei ole ette nähtud ümbritsevat keskkonda oluliselt mõjutavate tootmisobjektide rajamist. Kuigi üldplaneeringuga ei ole määratud lubatud tootmise iseloom, ei ole keskkonnaohtlikku tootmist planeeritud. Seega võib eeldada, et ei esine ka varasemast suuremat keskkonnamõju. Samal ajal on üldplaneeringuga antud võimalused keskkonda mittehäirivate ja ulatuslikku sanitaartsooni mittevajavate väiksemate tootmisobjektide rajamiseks või olemasolevate laiendamiseks endistel tootmismaadel. Konkreetsete tootmisobjektide kavandamisel tuleb nendele teha keskkonnamõju hindamine, mille käigus täpsustatakse vajalikud keskkonnanõuded, juhul kui on tegemist niisuguste ettevõtetega, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on ette nähtud vastava seadusega.
Tootmismaade määratlemisel on aluseks eelkõige asukohast lähtuv olemasolev situatsioon, kus arvestades funktsionaalset sobivust, olemasolevat kasutamata ehitusruumi, tehnilist infrastruktuuri jmt tegureid, on leitud täiendavaid võimalikke alasid tootmistegevuse arendamiseks. Seega planeeritakse uusi tootmis- või ärimaid peamiselt olemasolevate tootmismaade lähedusse. Keskkonnakaitseliselt on niisugune lahendus otstarbekas – eelistada tulekski vanade tootmisterritooriumite korrastamist ning kasutada ära juba olemasolevaid või pooleliolevaid ehitisi ja rajatisi. Kõikide uute tootmisalade kasutuselevõtt on võimalik ainult läbi detailplaneeringu protsessi (koos keskkonnamõju hindamisega, juhul kui seadus seda ette näeb), et tagada tõhus kontroll ehitamise üle ja ennetada keskkonnaprobleemide teket.
Sotsiaalselt on Vara valla külade elujõus hoidmiseks vaja taastada seal loomakasvatus, sest taimekasvatusest üksi ei piisa vajaliku tööhõive kindlustamiseks. Samuti on farmide söödabaasi tagamiseks võimalik taaskasutada valla äärealaldel (Koosa-Varnja vahel, Põdra-Tähemaa) olevaid rohumaid, mis on suures osas hakanud võsastuma. Looduslike ja kultuurrohumaade taastamisega on võimalik hoida maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust. Põllumajandusreostust võimalik ohjata juhul kui järgitakse seadusandlike aktidega kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ning head põllumajandustava. Rõhutada tuleb hea põllumajandustava järgimist, sest kõiki üksikasju ei ole võimalik seadusandlikult reguleerida.
Vahekokkuvõte: Planeeringulahenduse elluviimine olulise mõjuga keskkonnaprobleeme ei tekita juhul, kui Vara vallas ei rajata olulise keskkonnamõjuga tööstusobjekte. Mittesoovitatavate tööstusobjektide puhul võtta aluseks Keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seaduses (KeJS) § 6 lõige (1) olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelus toodud tootmistegevused. Loetelus toodud konkreetsete tootmisobjektide projekteerimisel tuleb nendele teha keskkonnamõju hindamine, mille käigus täpsustatakse vajalikud keskkonnanõuded.

4.3 Mõju hüdrograafilisele võrgule
Tehisveestiku osatähtsus on Vara vallas üsna suur, sest rõhuva enamuse vooluveestikust moodustavad kraavid ning ka väiksemad ojad on rohkem kui 50 % ulatuses süvendatud ning õgvendatud. Soo- ja soostunud metsade kuivendamiseks on rajatud küllalt tihe kuivendusvõrk. Uute kuivendussüsteemide ehitamise vajadus põllumaadele on suhteliselt väike. Selle asemel on peamine olemasolevate süsteemide korrastamine. Kahepoolse veerežiimi reguleerimise (dreenniisutus) ja vihmutussüsteemide ehitamise määrab ilmastikuriskide vähendamise vajadus ja asjaolu. Kuid praegusel ajal niisutussüsteemide rajamist pole ette näha.
Väikeste vooluveekogude “esinduslikkus” sõltub praegusel ajal märgatavalt koprapaisutustest. Kohtades, kuhu koprad on rajanud kõrged ja püsivad paisud, jääb vesi paisu taha ka minimaalse äravoolu korral ja nii näib oja või kraav suuremana ja rohkema veega kui tavalistes tingimustes. Kõige rohkem on koprapaisutusest mõjutatud Kääpa jõgi ülalpool Kaiu järvestikku, kus jõelõigu hüdromorfoloogiline seisund on seeläbi halvaks muutunud.
Vahekokkuvõte: Üldplaneeringuga seatavate arengueesmärkide saavutamine ei põhjusta veestiku täiendavat ümberkujundamist. Maaparandussüsteemide korrastamine ja rekonstrueerimine saab toimuda maaparandushoiukavade alusel.

Maavarade kaevandamine
Vara vallas on esineb mitme mineraalse maavara varusid, mis on kasutusele võetud osaliselt või seniajani aktiivselt kasutamata. Samal ajal esineb ka suletud karjäärisid. Peamiselt on tegemist liiva, kruusa ja turba kaevandamisega.

1   2   3   4   5   6


База данных защищена авторским правом ©shkola.of.by 2016
звярнуцца да адміністрацыі

    Галоўная старонка