Juhtekspert: Arvo Järvet




старонка2/6
Дата канвертавання25.04.2016
Памер321.67 Kb.
1   2   3   4   5   6


3. LOODUSLIKUD JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD TINGIMUSED
3.1. Looduslikud tingimused
Vara vald asub maastikuliselt Ugandi lavamaa põhjaosas ning Peipsi lääneranniku madalikul. Vara valla pindala on 333 km2, mis moodustab ca 11 % Tartu maakonna pindalast. Vald on pindalalt suurim omavalitsus Tartumaal. Põhjas piirneb Vara vald Jõgeva maakonna Tabivere ja Pala vallaga ning Tartu maakonna Alatskivi vallaga, läänes Tartu vallaga, lõunas Luunja, Mäksa ja lühikesel (ca 0.5 km) Kalli jõe suudmelõigul ka Võnnu vallaga; idas on lõunapoolmikul piiriks riigi omandis olev Peipsi järv, põhjapoolmikul Peipsiääre vald. Loodustingimustest tulenevalt on valla maakasutuses ajalooliselt olnud domineeriv metsamaastik ning Vara ja Koosa ümbruses põllumajandusmaastik. Kahe suurema asutuskeskuse – Vara ja Koosa vahele jääb osaliselt põllustatud ala, kus põllumajandusmaa pindala laienes eeskätt nõukogude perioodil maaparanduse tagajärjel.

3.1.1 Ala geoloogiline ehitus
Aluspõhi

Vara vald jääb kogu oma territooriumi ulatuses Devoni ladestu liivakivide avamusalale, täpsemalt avamusala põhjapiiri lähedale. Aluspõhja avamusala moodustavad Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivid tüsedusega umbes 10 m. Aluspõhi ei ole määrav tegur keskkonnaprobleemide valdkonnas. Aluspõhja paljandid Vara valla territooriumil puuduvad.


Pinnaehitus

Vara valla alal olevale Ugandi lavamaale on omane tasane reljeef, välja arvatud Selgise ja Välgi mõhnastike ala, kus on tegemist liigestatud reljeefiga. Mujal on suuremad pinnamoe liigestajad lamedad voorelaadsed künnised (valla lääneserval Varalt lääne-edelasuunas jääval alal) ja Peipsi järve äärsed lamedad rannavallid, mille taha on moodustunud niisked ja märjad soostunud alad. Reljeef on siin tasane, suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal vaid 2–3 meetriga üle Peipsi veepinna, kusjuures Peipsi järve veepinna kõrguseks on võetud pikaajaline keskmine veetase, mis on 30.0 m. Maapinna absoluutsed kõrgused jäävad vahemikku 30–108 m, kusjuures kõrgem on valla põhjapoolmik. Valla ülejäänud piirkondadest oluliselt erinev on Emajõest põhjapoole jääv soostik, kus asustus praktiliselt puudub. Selgise ja Välgi ümbruses mõhnastikes on tegemist kuivema alaga ja kohati liivase pinnakattega, mis vaheldub tasase soostunud aladega. Pinnakattesetted on valdavalt kujunenud aluspõhja kulutusel jääliustike poolt kui ka hilisemal setete kuhjumisel jääjärvedes, nendest jäänud jäänukjärvedes ning Peipsi järve ulatuslikul üleujutusel ja soostumisel.


Aluspõhi on Vara valla alal kaetud keskmiselt 8–10 m paksuse kvaternaarisetete kihiga, mille läbilõikes suurema osa moodustab moreen. Jääjärvelise savi ning järvelise liiva paksus on moreenikihiga võrreldes väike, kohati kuni mõni meeter. Nimetatud setteid on rohkem moreeni pinnas olevates lohkudes. Seevastu Peipsi järve rannaalal on rohkem järveliiva, mida on kantud sinna rannalähedaste hoovustega.

3.1.2 Kohakliima
Vara vald asub Eestis suhteliselt kontinentaalse kliimaga alal. Kliima iseloomustamiseks saab kasutada kas Tõravere või Tiirikoja meteojaama vaatlusandmeid. Kuna Tõravere jaam paikneb oluliselt lääne pool kui Tiirikoja ning Vara vald piirneb ka Peipsi järvega, siis on käesolevas töös kliima iseloomustamisel kasutatud Tiirikoja meteoroloogiajaama andmeid (tabel 2). Tiirikoja meteojaam paikneb Mustvee linna põhjapiiril, jäädes linna keskosast 2 km kirde poole.
Talvine temperatuur on sama või isegi madalam kui mujal Ida-Eestis, suvine jälle tihti kõrgeim kui Eestis keskmiselt. Pilves päevi on aastas keskmiselt 115, sademetega päevi 187. Sademeid on külmaperioodil 186 mm, soojaperioodil 531 mm umber; aastasummas keskmiselt 700 mm. Aasta keskmine temperatuur on 4,6 kraadi, kõrgeim juulis ja madalaim veebruaris. Üldklimaatilised tingimused ei põhjusta erinevusi valla erinevates piirkondades.

Tabel 2. Kliima põhinäitajad Tiirikoja meteojaama andmeil.

Kuu

Õhutemperatuur,0C

Sademed, mm


Tuule kiirus, m/s

I

-6,8

39

3.6

II

-6,7

30

3.5

III

-2,7

29

3.4

IV

2,8

35

3.1

V

9,8

47

3.1

VI

14,6

62

3.0

VII

16,5

76

2.9

VIII

15,3

70

2.9

IX

10,3

63

3.1

X

5,4

59

3.6

XI

0,2

52

3.8

XII

-3,9

45

3.7

Keskm.

4,5

603*

4.0

* Sademete puhul on antud aasta summa.
Tuul.

Tuule suuna ja kiiruse kohta on Tiirikoja jaamas mõõtmisi tehtud alates 1928. aastast. Kõige sagedamini esinevaks tuule suunaks on lääs (19%) ja edel (18%). Asjaolu, et tuule suunas valitseb lääne-edela sektor, tuleneb sellest, et meie ilmastikku mõjutavad kõige pikemalt läänest saabuvad õhumassid. Kõige väiksema sagedusega esineb kirde (8%) ja idatuult (9%). 5% juhtudel on tegemist tuulevaikusega. Põhja- ja idakaarte tuult esineb kõige rohkem mais (13–15%). Septembris domineerib läänetuul (23%), oktoobris edelatuul (22%) ja novembris lõunatuul (22%). Kõige väiksem on tuule kiirus juulis ja augustis ning suurim hilissügisel oktoobris ja novembris (tabel 2). Suurimad tuulekiirused nn normaalses olukorras on ulatunud kuni 18 m/s ja nii tugev tuul on puhunud tavaliselt lõunast. Erakordsetes ilmaoludes on tuule kiirus ulatunud mõõtmisandmeil kuni 28 m/s, mis oli seotud tuulispasa esinemisega.


Üldklimaatilised tingimused ei põhjusta erinevusi valla erinevate osade looduslikes tingimustes ega sotsiaalsele keskkonnale. Mikroklimaatiliselt on ebasoodsamad olud küngastevahelistes nõgudes ja Amme ning Kääpa jõe orus, kus on suurem öökülmaoht, rohkem esineb udusid ja kastet ning talvel võib esineda väike negatiivse temperatuuri erinevus kõrgemate aladega võrreldes. Üldplaneeringu seisukohalt sedavõrd väikesed erinevused erilist kaalu ei oma ning neid pole võimalik arvesse võtta. Mikroklimaatilisi tingimusi jõgede orgudes ei muuda sinna rajatud paisjärved ning allikajärved, sest väikese mahu tõttu on nende veekogude soojuslik akumulatsioon väga väike ja mikroklimaatiline mõju veekogu lühiümbrusele praktiliselt määramatu.

3.1.3 Veestik ning veeolud
Vara vald paikneb kogu ulatuses Peipsi vesikonnas. Valla territoorium jaotub hüdrograafiliselt Amme jõe, Emajõe, Kullavere jõe ja Peipsi järve kaldavalgla vahel. Vara valla veestiku saab jaotada järgmiselt:

  1. vooluveestik: jõed, ojad, peakraavid ja kraavid (detailkuivenduskraave arvestamata);

  2. seisuveekogud: Peipsi järv, paisjärved ning väikesed tiigid.


Vooluveekogud. Vara vallas olevad jõed, ojad ja kraavid on väga erineva suurusega. Emajõgi, mis on 9.6 km pikkusel lõigul Vara vallas, kuulub Balti regiooni suurte jõgede hulka. Kogupikkuses (10.5 km) jääb valla territooriumile Emajõe põhjapoolne harujõgi – Koosa jõgi. Eesti tingimustes on keskmiseks jõeks Amme jõgi, mille keskjooksust on Vara vallas 7 km pikkune lõik ning Kääpa jõe 23 km pikkune ülemjooks jõe lähtest kuni suubumiskoha lähedale Kaiu järve. Valla ülejäänud vooluveekogud on väikesed ning väikese valglaga ja veevaesed, sest tegemist on lühikeste II või III järgu lisajõgedega. Kõige vähem on vooluveekogusid Selgise ümbruskonnas, kus on tegemist kõrgema ning veelahkmealaga.
Vara valla vooluveekogud võib jaotada tinglikult 5 gruppi:

  1. Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid;

  2. põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid;

  3. põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk);

  4. metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid;

  5. metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk).

Tabelis 2 on andmed esitatud esimese grupi veekogude kohta, sest riiklikus katastris kogujakraavidega seniajani ei arvestata. Tabeli koostamisel on arvestatud nende vooluveekogudega, mis on esitatud Eesti vastavas ametlikus nimekirjas (Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik, 1986). Eesti vooluveekogude nimekirjades on Vara vallast 19 veekogu. Suurematest jõgedest ja ojadest on kogupikkuses valla territooriumil ainult väga väikese valglaga lühikesed ojad, peakraavid ja kraavid.
Tabel 2. Vara valla vooluveestiku andmed


Kood

Nimi

Pikkus, km

Vara vallas, km

Valgla, km2

Vara vallas, km2




Emajõe-Koosa jõe valgla




74.9




166

10236

Emajõgi

101.0

9.6

9745

8

10509

Kalli jõgi

26.0

2.5

105

4

10511

Koosa jõgi

10.5

10.5

205

154

10512

Kargaja jõgi

30.6

21.5

190

151

10513

Koosa oja

7.8

7.8

17

17

10514

Saburi oja

6.0

6.0

5

5

10516

Põdraoja

11.0

11.0

61

31

10517

Lodu pkr.

7.0

2.0

30

2

10518

Virksimetsa kr.

4.0

4.0

11

11




Peipsi valgla




6.2




14

10519

Varnja pkr.

6.5

6.2

11

11




Peipsi kaldavalgla







3

3




Amme jõe valgla




34.5




63

10409

Amme jõgi

58.0

7.0

501

63

10424

Kirjasoo pkr.

7.0

3.0

16

2

10425

Vara oja

18.5

12.5

71

55

10426

Vara pkr.

6.5

6.5

11

11

10427

Ätte pkr.

5.0

3.7

8

3

10428

Preedi oja

6.5

1.8

13

2




Kääpa jõe valgla




32.1




90

10537

Kääpa jõgi

46.3

23.3

366

90

10538

Elmiku kr.

5.0

5.0

7

7

10539

Nuudi kr.

3.8

3.8

9

9




KOKKU




147.7




333

Veestiku tiheduse arvutus sõltub sellest kuivõrd väikesi vooluveekogusid võetakse arvesse. Eesti vooluveestiku tiheduse arvutamisel ei arvestata üldjuhul kuivendus- ja kogujakraavidega ning enamik peakraave jääb samuti arvestusest välja. Selleks et kriteeriumid oleksid üheselt käsitletavad on põhjendatud vooluveestiku tiheduse arvutamine nende veekogude järgi, mis on toodud Eesti vooluveekogude ametlikus nimestikus maaparanduse kogujakraave arvestamata. Niiviisi talitades saame Vara vallas vooluveekogude kogupikkuseks 148 km, millest rohkem kui pool (109 km) jääb Emajõe jõgikonna arvele. Vooluveestiku tiheduseks kujuneb sel juhul 0.44 km/km2, mis on ligilähedane Eesti keskmisele näitajale.


Tehisveestiku osatähtsus on Vara vallas küllalt suur, sest rõhuva enamuse vooluveestikust moodustavad kraavid ning ka jõed ja ojad on ligi pooles ulatuses süvendatud ning õgvendatud. Soo- ja soostunud metsade kuivendamiseks on rajatud küllalt tihe kuivendusvõrk, eriti valla põhja- ja lõunapoolsetel äärealadel. Selgise ja Välgi mõhnastike vööndis on iseloomulik valikkuivendus, kus üksikud kuivenduskraavid paiknevad mineraalmaiste künniste ja seljakute vahel. Hõredalt on metsakraavisid ka rabade umber ja äärealadel.
Väga väikeste vooluveekogude “esinduslikkus” sõltub praegusel ajal märgatavalt koprapaisudest. Kohtades, kuhu koprad on rajanud kõrged ja püsivad paisud, jääb vesi paisu taha ka minimaalse äravoolu korral ja nii näib oja või kraav suuremana ja rohkema veega kui tavalistes tingimustes. Kõige rohkem on koprapaisutusest mõjutatud Kääpa jõe ülemjooks ja Kargaja jõgi, mille hüdromorfoloogiline seisund on seeläbi halvaks muutunud. Kääpa jõe kalastikulist väärtust on kobraste elutegevus kõige rohkem kahandanud viimasel aastakümnel, sest seal esineb rohkesti koprapaisusid, kaldakäikusid ning jõe voolusäng on tugevasti risustunud.

Järved. Vara valla territooriumil on Eesti ametliku järvede nimestiku alusel 2 järve ja 8 paisjärve või tiiki (tabel 3). Järvede ja paisjärvede kogupindala on 303 ha, mis moodustab valla pindalast 1.0 %. Tegemist on Eesti oludes keskmise järvesusega, kuigi enamik valla seosuveekogudest on väikese pindalaga. Järvede kogupindalast langeb 283 ha ehk 93 % Koosa järve arvele. Koosa järv on koos Leegu ja Kalli järvega Emajõe suudmeala suuremad ja tuntuimad järved. Koosa järv ning pisikene Keressaare Umbjärv on soo- ja metsajärved, kuhu ligipääs on raskendatud. Visuaalse maastikupildi kujundajana on paisjärvedel suur roll ja neid tuleb vaadelda asustusega seotud veekogudena.
Tabel 3. Andmed Vara valla järvede ja paisjärvede kohta (Keskkonnaministeeriumi Info- ja tehnokeskuse koostatud nimestiku järgi)


Kood

Nimi

Asukoht (küla)

Pindala, ha

Kaldajoone pikkus, m

Kaldajoone liigestustegur

207550

Koosa järv

Tähemaa

283

7740

1.30

206550

Keressaare Umbjärv

Sookalduse

0.8

520

1.64

208615

Alajõe paisjärv

Alajõe

4.3

2740

3.72

208612

Metsakivi paisjärv

Metsakivi

6.8

2050

2.22

208611

Vara paisjäv

Papiaru

1.4

650

1.54

206813

Koosa paisjärv

Koosa

0.9

660

1.96

207551

Varnja poldri tiik

Rehemetsa

4.3

2220

3.35

208614

Kalsoni tiik

Vanaussaia

1.6

520

1.16
1   2   3   4   5   6


База данных защищена авторским правом ©shkola.of.by 2016
звярнуцца да адміністрацыі

    Галоўная старонка